Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed . Vormimis ja viimistlus võtted liigituvad kaheks : 1 . Kuumtöötluseks Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine . 2 . Külmtöötluseks Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine . *Keraamika Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel. Keraamikaks niemtatakse ka põletatud savist tooteid - nii ehitusmaterjale ja - osi kui ka nõusid, iluasju ja kujusid. Et selline ese vett peaks, kaetakse ta vaaba ehk glasuuriga. Värvilist keraamiakat tehakse vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka maalingutega. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist,
eeeliseid (vt TSÜS §62, lõige1). Vili - TSÜS eristab asja ja õiguslikke Asjavilja alla mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu(vt TSÜS §62, lõige2) Õigusviljaks on aga tulu, mis õigustatud isik saab õigusest, vastavalt otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62, lõige3). Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju )piim, kartulid, kruus, turvas jne) niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus
4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud (determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“ Diskreditsiooni liigid 1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul või ametiasutusel õigus oma otsuse alusel valida otstarbekam õiguslik tagajärg. 2. Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul või ametiasutusel on õigsu
Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem. Õhurõhu muutused tulenevad ja tsüklonite ja antitsüklonite liikumisest. Isobaarid e. samarõhujooned. Isobaaride joonestamisel nende otsad ühinevad ja tekivad kinniste isobaaride poolt piiratud alad. Kui õhurõhk on seal ala keskkohas kõrgem kui äärtel, siis on tegemist antitsükloni e. kõrgrõhkkonnaga. Kui kujuneb selline rõhkkond, mille keskkohal on õhurõhk madalam kui äärtel, siis seda niemtatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Suvel on õhurõhk mandrite kohal madalam, ookeanide kohal kõrgem. Talvel on vastupidi. Ekvaatoril on õhurõhk aasta läbi ühtlaselt madal. Miks inimene ei talu suurt kõrgust? Suurel kõrgusel on ühk hõre ja inimene ei saa hingata nii palju hapnikku kui organism vajab. Madal õhurõhk on kahjulik ta taimedele. 4.Tuul Õhu liikumist maakera pinna suhtes nimetatakse tuuleks. Tuul on õhuosakeste korrapäratu
ega kaar ei kordu Kinniseks suunatud ahelaks nimetatakse suunatud ahelat, mis algab ja lõppeb samas tipus Suunatud tsükliks nimetatakse suunatud kinnist ahelat, kus on vähemalt üks kaar ja ükski kaar ei kordu Suunatud lihttsükliks nimetatakse tsüklit, kus ükski sisetipp ei kordu Suunatud graafi nimetatakse tugevalt sidusaks, kui iga kahe tipu u ja v korral leidub suunatud ahel tipust u tippu v Suunatud graafi niemtatakse nõrgalt sidusaks, kui tema alusgraaf on sidus Suunatud graafi tugevalt sidus komponent on selline tugevalt sidus alamgraaf, mis ei sisaldu üheski teises tugevalt sidusas alamgraafis o Graaf on tugevalt sidus parajasti siis, kui tal on täpselt üks tugevalt sidus komponent Teoreem suundade määramisest: kui sidusas (suunamata) graafis ei leidu ühtegi silda, siis saab graafi servadele määrata suunad nii, et tekkinud suunatud graaf on tugevalt sidus
annaabi.ee 
