aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles), miksike (http://www.miksike.ee/docs// lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm), ajaloo õppevara ( http://oppevara.hitsa
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee
midagi heast ja õigusest, siis ta ka tegutseb vastavalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest,
väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on kirjeldav eetika kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Eesmärgiks on inimese käitumise mõjutamine. Ainult teadmistest, mis on voorused, ei piisa õnnelikuks eluks, vaja on ka nendest juhinduda ning peab olema ka vastav tahe. Ta lähtub sellest, et inimene on oma loomult ühiskondlik olend, st et inimene ei suuda elada üksi.
Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea, kuid samas kurjalt või valesti käituda. Keskaja arutlused vabast tahtest inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal. Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on
annaabi.ee 
