1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja k...
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmisel...
Jalgpall Koostaja: Mathias Ranna Laagri 2012 Lühiajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Kuulsused Jalgpallimaailmas on mitmeid kuulsusi nagu näiteks: Lionel Messi Cristiano Ronaldo Neymar Santos Fernando Torres David Villa Mario Balotelli Maailmarekordid Noorim mängijaNorman Whiteside 17a. (Iirimaa) Vanim mängijaRoger Milla 42 a. (Cameron) Kiireim värav(ajaliselt)Hakan Sükur 11 sek. (Türgi)
Analüüsides olukordi mänguväljakul, ma jõuan järeldusele, et Leo alati järgib mängureegleid ja ei astu nendest üle. Kui vaadata esimest vaatluse protokolli, siis võime näha, et Leo oskab samuti ka selgitada mängureegleid teistele lastele. Näiteks Leo üritas selgitada pallimängu reegleid tüdrukule, kes ei saanud mängust aru või ei soovinud lihtsalt järgida reegleid. Kui vaadata Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) valdkonda ,,Mänguoskused", siis me näeme, et 6-7 aastane laps suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele. Lähtudest vaatlustest ma võin vältida, et Leo suudab iseseisvalt lahendada konflikte, mis tekivad mängu käigus, kuid mitte alati ta saavutab soovitavaid tulemusi. Analüüsides lapse mänge, võime samuti näha, et laps oskab leppida kokku teiste mängukaaslastega. Koolieelse lasteasutuse riikliku õpekava (2008) järgi sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse
LIIKUMISMÄNGUD *põhiliikumiste arendamine *keh võimete arendamine *tähelepanu arend *sots oskuste arend *teiste ainevaldkondade mõistete lõimimine *mägureeglitega arvetamine *emotsinaalsus *sportmängude tehniliste oskuste aredamine. Rõtmiline liikumine on liikumine musa saatel selle koostis osad on *rütmilised harjutused *laulumängud *muusikalised mängud *omaloomingut arendav vaba tants *matkiv tants *kindla liikumisega tants *kombineeritud tants. ÜLDOSKUSED 1.mänguoskused- laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. 2.tunnetusõpioskused- on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse- taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. 3.sots oskused- mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4.enesekohased oskused-
annaabi.ee 
