12* Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. 2.1.1. Ameerika Ühendriigid: (Vt. ka õpik lk.103-107; 120-127): 14* I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. 15* USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. 16* Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 17* 1920.a. said naised USA-s valimisõiguse
George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 2.2. Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel: I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile, suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 võimul olnud Demokraatlik Partei pooldas riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida.
1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
