sobivad puuliigidning vastav tehnoloogia, mis on küllalt kallis. Milliste riikide metsatööstusettevõtted on kõige eesrindlikumad ja tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit. Töötlemata (ümarpuitu) ekspordis ei ole. Järgnevalt võib õpilastele lisaks õpiku tekstile rääkida, et: • Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest) mahu globaalsest suurenemisest on seotud metsade väljaraiega. • Metsad kaitsevad muldi, ühtlustavad jõgede äravoolu ning vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked. • Metsamajandus on tähtis majandusharu ning pakub tööd tuhandetele inimestele.
(Hämäläinen, 2001: 4 3) Millised on erinevad võimalused käsitleda sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö omavahelist suhet? Kuidas nende omavahelist suhet käsitletakse oleneb suuresti käsitluse aspektist. H. Tuggeri järgi on; Sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika IDENTSED oma eesmärkide ja mõistetena sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö ei kuulu ühte, vaid tähendavad erinevaid asju ja määratlevad eri nevatel alustel nad on tihedalt seotud kuid rõhutavad erinevaid aspekte. koos moodustavad nad praktilise terviku, olles lähenevad teineteisele. Mõlemad teostuvad inimeste interaktsioonis. Albert Mühlum Sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika viitavad kahele erinevale ja teineteisest sõltumatule alale DIFERENTSITEOREEM mõlemad lähenevad teineteisele teadusalade arengu käigus KONVERGENSITEOREEM
kasutada. Ühte ema võib suve jooksul isolaatoris hoida 2–3 korda, et tema Tõuaretusmesilates, kus on palju kvaliteet jääks püsima. Liiga pikalt erinevaid mesilasliine, kasutatakse eri- Märgistatud mesilasema vageldusnõelal. tarus hoitavasse isolaatorisse hakka- nevatel liinidel erinevaid värve ja tihti Janek Saarepuu foto vad mesilased paigutama mett ning neid ka kombineeritakse. Näiteks on ema märgistatud punase märgiga, kanne kõrgemaks ehitama. Selle väl- mille peale on tehtud veel valge täpp. Selline süsteem võimaldab palju eri-
Aga kas see siis- ki õige on? Kuidas seda kindlaks teha? On see kuidagi mõõdetav? Kui suure osa toodangust annab näiteks üks ala, kas siis on ehk võimalik lihtsalt eri- nevad alad kõik kokku liita või vaadata, kuidas nad omavahel seotud on? Metoodika kasutamise kohta võib tuua järgmise näite. Kas turg tekkis Ve- nemaal 17. sajandil, nagu seda väitis Lenin? Sellise töö tegi ära Kovalt˘senko. Ta korjas kokku viljahinnad ning võrdles neid erinevates piirkondades eri- nevatel aegadel. Selgub, et 17."sajandil turgu tegelikult veel ei olnud, aga 19.»sajandil — kuigi pärisorjus veel eksisteeris — oli turg juba tekkinud.10 Veel üks ajalookirjutuse muutus on selle jaotamine teemaks ja taustaks. Osa asju moodustab tagapõhja, mis toetab peamist teemat. Need, kes väidavad, et on üks tuumik, mis kaalub kõik teised üle, vist siiski eksivad. See on loomult sotsiaalteoreetiline või filosoofiline — vähe- malt mõned suunad nii lubavad
Intermodalismi tähtsamaid tegutsemispõhimõtteid on eri veoviiside sujuv koostöö ja “ukselt uksele” ulatuv veoahel. Intermodaalsus on tegutsemisviis, mille korral sobitatakse erinevad veo- lahendused ühte ahelasse. Eesmärk on seejuures kasutada ära iga veoviisi parimad omadused eri- nevatel veoaladel. Sellega saavutatakse lisaväärtust: näiteks konkurentsivõimeline hind, täpne veo- graaik, sujuv ja terviklik klienditeenindus, väiksemad keskkonnamõjutused. Euroopa Liidu transpordipoliitika kohaselt planeeritakse vähendada erinevate meetmetega maanteevedude osatähtsust ja suunata osa kaubavoogude teekonnast maanteelt raudteele