Selektiinide funktsioon on leukotsüütide adhesioon endoteeli rakkudele. Selektiini seostumine ligandiga omab madalat afiinsust see omadus võimaldab selektiinil vahendada esialgset leukotsüütide seostumist ja rullumist endoteelil vastu verevoolu. L-selektiin ehk CD62L on ekspresseritud lümfotsüütidel ja leukotsüütidel. See võimaldab lümfotsüütidel siseneda lümfisõlme käitudes kui homing retseptor, selleks seostub ta endoteeli veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes.L-selektiin paikneb leukotsüütide hatude projektsiooni tipus, vahendades nende interaktsiooni endoteeli ligandiga. Vähemalt kolm endoteeli rakuligandit saavad seostuda L- selektiiniga. Integriinid on ekspresseeritud paljudel raku tüüpidel ja seostub ligandiga endoteeli rakul ja ka teistel leukotsüütidel. Integriinid promoteerivad raku ja raku vahelist interaktsiooni ning raku ja maatriksid vahelist interaktsiooni
vastust. Need partikleid avastavad dendriit rakud, mis annavad signaaliseerivad esinenud võõrkehast (Braber 2011: 13). Tõuseb T- a B-lümfotsüüte produktsioon, millega on assotsieeritud autoantikehade produktsioon ja epiteelirakkude apoptootilised protsessid (Braber 2011: 13-14). Hingamisteedes leiduvad makrofaagid ja epiteel rakkud omakorda aktiveerivad kemoatraktantide vahendusel granulotsüüte (Braber 2011: 11). Granulotsüütide hulka kuuluva neutrofiilidel ja ka makrofaagidel on võime produtseerida oksügenaase või/ja proteinaase patoloogia korral viimased on alveolaar parenhüümi struktuuri proteiine lõhustavad ensüümid (Stratelis 2008:13-14). Näidiseks on neutrofiilide elastaas, mis antiproteaaside hulga vähenemisel hüdrolüüsib aatsinuses oleva elatiini (Braber 2011: 15 ). Ekspiriumis bronhide ahenemisega ja väljahingamise reservmahu langusega tõuseb tõenäosus alveoolide rebenemiseks elastsuse puudumise tõttu
pH väärtusega, siis taluvad nad laias laastus pH kõikumist 3 väärtuse võrra (1000-kordset vesinikioonide kõikumist). Bakterite kasvatamisel on olulised kolm pH väärtust, alumine (kõige happelisem), mida bakter veel talub, optimaalne ning kõige ülemine pH väärtus (kõige aluselisem), mida bakter veel talub. Vastavalt pH optimumile on bakterid jagatud kolme rühma: atsidofiilideks, neutrofiilideks ning alkalofiilideks. Atsidofiilsete bakterite pH optimum alla pH 4, neutrofiilidel pH 7 lähedal ning alkalofiilidel kõrgemal kui pH 8. Obligaatsed atsidofiilid, nagu Thiobacillus'e liigid, vajavad madalat pH-d vältimaks membraanide lahustumist ning rakkude lüüsumist neutraalsel pH-l. Enamik eukarüootide patogeene on neutrofiilid. Neutrofiilide tsütoplasma pH on umbes 7,5 7,7 juures. Erinevalt eukarüootidest peavad bakterid hakkama saama väga kõikuva keskkonna pH-ga. Eukarüootidel on raku tsütoplasma väga rangelt pH 7,3 juures ning rakuväline pH
Noorvormide tuum on kepitaoline – kepptuumalised eosinofiilid Eosinofiilidel on nõrgalt arenenud Golgi kompleks, endoplasmaatiline võrgustik ja vähesel hulgal mitokondreid Rakud salvestavad histamiini, kuid ei sünteesi seda Ülesandeks on takistada histamiini vabanemist (allergia), osaleda immuun- ja organismi kaitsereaktsioonides Nõrk fagotsütoosivoime, võimelised liikuma amöboidselt – need funktsioonid on nõrgemalt väljendunud kui neutrofiilidel Basofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad aluseliste värvidega tumesiniselt Areng toimub punases luuüdis, diameeter 8-12µm Tsütoplasma nõrgalt basofiilne, rakus Z-tähe kujuline tuum, tsütoplasmas on tumesinised sõmerad (võivad maskeerida tuuma) Basofiilsed granulotsüüdid sarnanevad osaliselt sidekoes paiknevate basofiilidega e nuumrakkudega Hulk suureneb veres allergiliste haiguste korral, nõrk fagotsütoosivõime, mõjutavad vere hüübimist
annaabi.ee 
