Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus Välis- ja keskkõrvas toimub helide juhtimine, sisekõrvas nende muutmine elektrilisteks närviimpulssideks. Vastavalt sellele, missuguses kuulmisorgani osas kahjustus on tekkinud, võime rääkida kas konduktiivsest või neurosensoorsest kuulmiskahjustusest. Konduktiivse kuulmiskahjustuse puhul on takistatud helivõngete edasiandmine väliskõrvast keskkõrva. Selline seisund on sageli mööduv, eriti väikestel lastel ja võib olla põhjustatud vedelikust kõrvas
jaguneb kuulmiskahjustus: 1) Perifeerseks 2) Tsentraalseks Kristiina 16 Perifeerne kuulmiskahjustus tingitud välis-, kesk ja sisekõrva vedelike patoloogiast, võib olla ühes või mõlemas kõrvas erisuguse raskusastmega, koos morfoloogiliste muutustega mõjutavad süsteemi talitlust. Kristiina 17 Perifeerne kuulmiskahjustus Põhitüübid jagunevad: 1) helijuhte e.konduktiivne kahjutus, 2) heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus, 3) segatüüpi kahjutus. Kristiina 18 1) Helijuhte e.konduktiivne häire Kujundvateks teguriteks on: Vedeliku teke trummiõõnde, kuulmeluukeste ahela katkemine, keskkõrva lihaste innervatsiooni häire, kuulmetõrve sulgus, muutused labürindi akendes. Kristiina 19 1) Helijuhte e.konduktiivne häire lühiajalise kahjustuse puhul häirub heli intensiivsus heli (kõne) tugevust tuleb
• kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) Sensorineuraalne kuulmislangus ehk Neurosensoorne KL: tekib, kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul.
• kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) • Neurosensoorne KL – Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusest – Erinevad põhjused: • Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) • Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik • Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd • Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid)
· kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) · kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgnestenoos · kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon · sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis · kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel · otoskleroos · keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) 2) Neurosensoorne KL Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusega Erinevad põhjused: · Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) · Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik · Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd · Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) · Mürakahjustus · Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom)