Harpalus Coleoptera pubescens 17 Kimalane Kiletiivalised 28.06.2010 Oidrema - + Bombus Hymenoptera aknalaud 18 Viistäpp Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Oder + Lepatriinu Coleoptera viljapõld Coccinella quinquepunctat a 19 Kiilassilm Võrktiivalised 15.07.2010 Oidrema - + Chrysoperla Neuroptera aknalaud carnea 20 Kõrvahark Nahktiivalised 15.06.2010 Raja tn - + Forficula Dermaptera auricularia * Kahjustav staadium: + kahjustab või on kasulik valmikustaadiumis o kahjustab või on kasulik vastsestaadiumis Kogu koostaja: Martin Erismaa 19.08.2010
16. O. Raphidioptera – kaamelkaelalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 5-21 mm Sale; pikk eesrindmik; 2 liitsilma + 3 lihtsilma; lendavad halvasti; emastel pikk muneti ELUVIIS/KOHT Metsades; püüavad okstel liikudes aeglasi putukaid. 17. O. Megaloptera – suurtiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 8-85 mm 4 ühesugust võrkjat tiiba; liitsilmad suured. ELUVIIS/KOHT Päevase eluviisiga. Vastsed veelise eluviisiga, röövtoidulised. 18. O. Neuroptera – võrktiivalised Eestis 34 liiki MORFOLOOGIA 2-80 mm Vastsed sarnanevad mardikavastsetega, kuid lõugkobijad puuduvad alati; vastsetel esineb sooleväline seedimine. 19. O. Mecoptera – koonulised Eestis 7 liiki MORFOLOOGIA 1,4-70 mm Vastsed sarnanevad liblikaröövikutega. ELUVIIS/KOHT Valmikud varjulistes paikades, toituvad puuviljadel, surnud putukatest. 20. O. Coleoptera – mardikalised Eestis 3463 (3500) liiki MORFOLOOGIA 0,3-160 mm
Talla all paiknevad tihedalt karvad. Tagakeha jässakas; 10 lüli. Isastel 9. lüli kõhupoolel subgenitaalplaat (liigispetsiifilise kujuga). Subgenitaalplaadi all gonopoodid ehk sugujalad, mis aitavad emast paaritumise ajal kinni hoida. Sama funktsioon ka tagakeha tipus paiknevatel ühelülilistel urujätketel. Maailmas küllalt levinud putukaselts, Eestis teada vaid 2 liiki. Selts: Võrktiivalised (Neuroptera) Pea suur, ümar. Haukamissuised allasuunatud. Liitsilmad suured, poolkerajad. Tundlad hästi arenenud, kujult varieeruvad; keskmise pikkusega. Hästi eristatavad kolm
haukamissuistega putukad. Tundlad pikad niitjad. Kilejaid võrkja soonestusega tiibu kaks paari. Röövtoidulised vastsed arenevad vees ja hingavad külgmiste trahheelõpustega, nukkumiseks väljuvad veest. Valmikud arvatavasti ei toitu ja elavad lühikest aega varakevadest alates veekogude läheduses. Loidtiiblased Sialidae kuuluvad mõõtmetelt väiksemad putukad. Tuntum on harilik loidtiib Sialis lutaria. Liikide arv: umbes 120, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Võrktiivalised Neuroptera Võrktiivalised väga erineva suurusega (2 80 mm, tiibade siruulatus kuni 170 mm), saleda keha ning kahe paari võrkja soonestuse ja läbipaistvate tiibadega putukad. Neil esinevad haukamissuised, pikad tundlad ja suured silmad. Vastsed on eluviisidelt mitmesugused. Enamik nendest on maismaal tegutsevad röövtoidulised vormid. Kõikidel vastsetel on ülalõuad pikenenud ja moodustavad seest õõnsad imitangid. Nende abil haaratakse ohver ja imetakse tühjaks. Liikide arv: 5000, Eestis 40
annaabi.ee 
