Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand). Saadud tulemus oli igati ootuspärane, sest varasemates uurimustes on leitud, et madala enesehinnanguga inimesed kalduvad olema neurootilisemad, emotsionaalselt ebastabiilsemad ning haavatavamad.
Emotsionaalsed: Ajataju muutumine, ärevus, ängistus, emotsionaalne labiilsus, viha, agressiivsus. Impulösiivsed otsused jne. Käitumuslikud: sundliigutused, närviad küüsi jne. Soolised erinevused, uurimuste tulemused: Mehed Mehed kasutavad sorhkem Võitle või põgene taktikat, Eemaletõmbumine emotsioonidest, blokeerimine, pärssimine Meestel tekitavad rohkem stressi, suhted, töö ja raha. Naised Erinevus seotud hormonaalse taustage, naiste käitumist juhib oksudotsiin. Naised on neurootilisemad ja ebastabiilsemad. Naistel on kõrgemad stressi näitajad. Pigem suhted. Nooruk- kõrgem stress suureneb agressiivne käitumine Levinuimad stressi põhjused: Haigestumused Muutused igapäevaelus Süütunne raisatud aja ja kasutamata jäetud võimaluste pärast. Toimetulekuprotsess (vaata slaide) Pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded et hakkama saada väliste ....... Nõab pingutust Pingutatakse et ohjata situatsiooni
· Korrelatsioon töösooritusega on mitmes analüüsis nullilähedane ja kindlasti väiksem kui meelekindlusel · Seos töösooritusega sõltub ametist ja soorituse liigist (nt militaarametites on seos töösooritusega kõrgem kui tsiviilametites, keskmine r=0.30 vs 0.12: Salgado, 1999) · Seos ametis püsimisega. Näiteks Eesti ajateenijatel ennustab N teenistusest vabastamist psüühikahäire tõttu · Mõnes ametis ennustab N paremat hakkamasaamist. Nt Matthews (1999) leidis, et neurootilisemad lennujuhid on täpsema, N ennustab viletsamat akadeemilist sooritust Ekstravertsus · Seos töösooritusega on ebakindel ja sõltub ametist. · Kaks ekstravertsuse mudelit: üks rõhutab seltsivust (nt McCrae & Costa), teine ambitsioonikust (Hogan) Sotsiaalsus (Agreeableness) · Vajalik ametites, kus on oluline teistega läbisaamine. Nt ennustab töösooritust klienditeenindajatel või ametites, kus on tegu meeskonnatööga · Modifitseerib meelekindluse mõju
Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid- käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad profiilid üle situatsioonide. Seotud Kui ... siis määratlusega. Võivad olla püsivad, ind er situatsioonid- inimesel küllalt suur mõju selle üle, millistesse situatsioonidesse ta satub. Uudsetes olukordades leitud vastuolulisi tulemusi: osad arvavad et näitavad vähem /rohkem indid eri Kontekstuaalne isiksus- kas oleme tööl vähem neurootilisemad kui muidu (ja vist?) Lisalugemist Konstabel, K. (2003). Mis on isiksuseomadused? - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 67-106). Tartu: TÜ Kirjastus. (Seal on eestikeelne kokkuvõte, mis osaliselt katab ka eelmise 3 artikli teemasid.) Roberts, B. W., & Pomerantz, E. M. (2004). On traits, situations, and their integration: A developmental perspective. Personality and Social Psychology Review, 8, 402-416. 7. ENESEREGULATSIOON K: Tamir, M. (2009)
annaabi.ee 
