negatiivseid jooni kui positiivseid, sest nagu enamik oman ka mina teatud tasandil kõrget enesehinnangut. Minnes teema juurde, pean ma suurimaks miinuseks enda juures kohati esinevat kriitilise aususe välja ütlemist, mida tihtipeale võidakse mõista valesti ja selle põhjal võib teha järelduse, et olen teatud määral ülbe. Sellised olukorrad tekivad, siis kui ma olen kokku sattunud arulageda inimesega kelle vaated on minujaoks liiga talumatud ja see muudab mind teatud määral neurootiliseks. Teisena tooksin ma välja usaldamatuse. Mitte et mind ei saaks usaldada vaid ma ei kipu usaldama teisi inimesi, ega lase ka ennast õpetada kuna olen natuke paranoialine inimene, mis ei lase mul täielikult usaldada mitte kedagi. See ei ole minu arvates üdini halb, kuna see sunnib mind analüüsima teisi inimesi ja nende usaldusväärsust. Viimaseks tahaksin välja tuua ilmselt väga levinud probleemi mis ilmselt paljusid kimbutab ja see on laiskus. Tihti lükkan ma asju viimasele
negatiivseid jooni kui positiivseid, sest nagu enamik oman ka mina teatud tasandil kõrget enesehinnangut. Minnes teema juurde, pean ma suurimaks miinuseks enda juures kohati esinevat kriitilise aususe välja ütlemist, mida tihtipeale võidakse mõista valesti ja selle põhjal võib teha järelduse, et olen teatud määral ülbe. Sellised olukorrad tekivad, siis kui ma olen kokku sattunud arulageda inimesega kelle vaated on minujaoks liiga talumatud ja see muudab mind teatud määral neurootiliseks. Teisena tooksin ma välja usaldamatuse. Mitte et mind ei saaks usaldada vaid ma ei kipu usaldama teisi inimesi, ega lase ka ennast õpetada kuna olen natuke paranoialine inimene, mis ei lase mul täielikult usaldada mitte kedagi. See ei ole minu arvates üdini halb, kuna see sunnib mind analüüsima teisi inimesi ja nende usaldusväärsust. Viimaseks tahaksin välja tuua ilmselt väga levinud probleemi mis ilmselt paljusid kimbutab ja see on laiskus. Tihti lükkan ma asju viimasele
ja vastu oma parimat arusaamist tegutsemata. 3.3 Kolmas käitumisjuhis ihast rahuloluni See käitumisjuhis räägib sõltuvustest ja ihadest vabanemisest, mis takistavad kogemast meelerahu. Tegemist ei ole puritaanliku seisukohaga seksi suhtes. Traditsiooniline negatiivne vorm näeb seksi kui kõige võimsamat inimlikku iha ning seetõttu suurimat takistust rahulolu saavutamisel. Inimesi aga manitsetakse mitte laskma ühelgi kirel muutuda meelerahu röövivaks neurootiliseks ihaks, ja seks esindab siin kõiki kirgi. ,,Seksuaalse väärkäitumise" idee juhise negatiivses avalduses ei kätke endas ühtegi moraalset hoiakut teatud suguliste käitumisvormide suhtes, nagu näiteks abieluväline seksuaalsuhe, homoseksuaalsus või masturbatsioon. ,,Väärkäitumine", mille eest siin hoiatatakse, on teisi ja iseenesest kahjustav seksuaalkäitumine. 3.4 Neljas käitumisjuhis ausameelsuse printsiip
Seega on tegu suhteliselt noore tuga. Tänapäeval on temast saanud väga populaarne seltsi- ja näitusekoer, kuigi algselt kasutati teda muuhulgas torride püüdjana. Iseloomult on Yorkshire terjer nupukas, ülienergiline, elurmus, ustav ja julge. Ta on kiindunud oma peremehesse, truu, vraste suhtes umbusklik. Neid on lihtne koolitada, kuigi neil esineb ka terjeritele omast otsustatavust ja ka pikpäisust. Ta vajab palju liikumist ja tegevust, vastasel juhul vib ta muutuda neurootiliseks. Yorkshire terjeril on imeilus pikk maani ulatuv läikiv-siidine karvkate, mis nuab igapäevast hooldamist. Karvastik on selja pealt sinine ( sadul), ülejäänud on tan- värvi (pruunikas). Turjakrgus on 15-18 cm, kaal ei tohi ületada 3,175 kilo. Vaaraokoer Vaaraokoer on üks vanimaid kodustatud koeri ülestähendatud ajaloos ja tema ajalugu ulatub kogunisti nii kaugele kui 3000 e.m.a. Suuresti tänu säilinud seinamaalingutele,nude
kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga. Oidipuse kompleksi tähtsust on hilisemad teoreetikud vaidlustanud, ehkki Freud ise pidas seda üheks oma teooria nurgakiviks. KULTUURITEOORIA Freud eeldas, et kultuuri kui terviku arengul on suur sarnasus indiviidi omaga ja jõudis üksikisikutel esinevaid neoroosinähtusi üldistades väiteni, et ka „mõned kultuurid- või kultuuriepohhid, võimalik, et terve inimkond- on kultuuriliste püüdluste mõju all „neurootiliseks“ muutunud.Kultuuris esinevad neuroosinähtused ei tulene aga mitte konkreetse vormi ebatäislikkusest, pigem kuuluvad need vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele
annaabi.ee 
