2) Neurootiline võimupüüdlus. Sageli seotud hirmu ja vaenulikkusega teiste inimeste vastu. 3) Püüd isoleerida end teistest. 4) Omaenda abituse tunnistamine. Elu lõpus leiab et 3 käitumisviisi siiski ja 3 inimtüüpi: 1) Teiste inimeste suunas/poole – järeleandlik tüüp 2) Teistest inimestest eemale – eemalehoidev 3) Teiste inimeste vastu – agressiivne Need 3 tüüpi seostuvad tervete inimestega. Tuleb vahet teha tervete ja haigete inimeste neuroosidega. Eristab põhiliselt see, et terve inimene annab endale aru, teadvustab, mida teeb. Haiged ei teadvusta endale. Tervete in neoroose nim sageli situatsioonilisteks neuroosideks. (Kui muutub, seetõttu situatsioon). Haigetel jääb pärast olukorra möödumist situatsioon püsima. Inimesel on mitu minatasandit. On ideaalmina – milline inimene end ideaalis kujutab. Teisalt tegelik e reaalne mina. Kui nende erinevus on väga suur, tekivad
Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. (Reet Krusten) Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse
totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on
teatud vallas sotsiaalne enesehinnang füüsiline enesehinnang Positiivne üldine enesehinnang seostatakse nt: inimese positiivsemate tunnetega, suurema eluga rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusetundega. Varem(?) erinevate depressioonisümptomitega. Üldine enesehinnang seostatakse kuritegevusega, neuroosidega ja teiste antisotsiaalse käitumise liikidega. Negatiivne enesehinnang kiusamine, kuritegevus, neuroos, teised antisotsiaalse käitumise liigid Üldine enesehinnang: Võimaldab inimesel kohanduda keskkonnaga varieerides oma käitumist. Motiveerib väärtustatud valdkondades tegutsemist (motivaator). Enesehinnangu muutmine kaitseb nn psüühilise valu eest ja tagab motivatsiooni konkreetses olukorras (stressi puhver).
annaabi.ee 
