Rombomeeridest arenevad ajusild, väikeaju ja piklikaju. Igal rombomeeril oma transkriptsioonifaktorite kombinatsioon. Ka oma Hox-geenid. Närvisüsteemi areng. Hilisemad etappid Neurogenees. Närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest. Varjane neurogenees:jagunevad olegipotentsed eellased- assümeetriline jagunemine-üks tütarrakk saab unipotentseks neuroblastiks- rändab ventrikulaartsoonist ära, saab neuroniks. Neuroni sünd:viimane mitoos.Neuritogenees:aksonite ja dendriitide väljakasvamine, aksonite navigeerimine sihtkudedeni. Neuroni programmeeritud surma periiod.Sünapsite moodustamine sihtkudedega. Neuronite diferentseerumine:neutrlasete geenide avaldumine. Ajukoore vassündinud neuroonid rändavad mööda radiaalgliia rakke. Peamiselt on uuritud neuronite rännet aju hallolluse kihtide moodustumisel. Ajukoore interneuronid sünnivad kõhtmises piirkonnas, rändavad ajukoorde tangentsiaalselt.
peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja
toimub intensiivne ainevahetus. § Liigid: Vöötlihaskude- moodustab lihaseid, mille abil inimene liigub. Nende tegevust võib inimene tahtlikult mõjutada. Silelihaskude-paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude- sarnane vöötlihaskoele ja esineb vaid südames, kokkutõmbed inimese tahtest olenemata. v Närvikude- närvirakku nimetatakse neuroniks. Närvirakul on jätked: üks akson, mis kannab impulsi rakukehast eemale (lõpposas jaguneb mitmeks jätkeks) ja dendriidid, mis juhivad impulsse rakukeha suunas. Kahe närviraku vahelist seost nimetatakse sünapsiks. See toimub keemilise aine (atsetüülkoliini) vahendusel. Ka närviraku ja mõne muu raku, näiteks vöötlihasraku vahel on samal viisil toimiv ühendus. q Koostage mõistekaart "Koed". Ø Elundkonnad q Täitke tabel.
! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa) (avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel
Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Inimaju koosneb rohkem kui 1011 neuronist, mis on assotsieerunud rohkem kui 1012 gliiarakuga. Lateraalsel inhibitsioonil jagunevad kõrvuti olevad rakud erinevalt: üks neuroniks ja teine tugirakuks. Kui rakk toodab rohkem Deltat, siis tekitab Notchi raja kõrvalrakus, millest areneb seetõttu tugirakk. Neuronite arvu määrab algselt embrüo vanus, hilisemalt erinevad signaalrajad. Ektodermaalsed plakoodid Terminit ektodermaalsed plakoodid kasutatakse laias ja kitsas mõistes. Laias mõistes kuuluvad ektodermaalsete plakoodide hulka ka ektodermi osad, mis annavad tõuke piimanäärmete, sulgede-juuste arenguks
Diskrimineeriv (eristav) puutetundlikkus, mis on võimeline eristama nahaga kontaktis olevate esemete suurust, kuju, pinnaomadusi, liikumist. Propriotseptsioon annab informatsiooni kehaasendi ja selle muutumise kohta. Temperatuuritundlikkus, mis võimaldab eristada sooja ja külma. Notsitseptsioon, mis signaliseerib informatsiooni koekahjustusest või keemilisest ärritusest. 1. neuroni keha paikneb sensoorses ganglionis. Kogu somatosensoorses süsteemis on neuraalse ahela esimeseks neuroniks spinaalganglioni või trigeminaalganglioni neuron. Nende neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi. Perifeerse haru terminalid võivad olla katteta (vabad närvilõpmed) või ümbritsetud teatud retseptoorse aparaadiga (nt Merkeli kettad või Vater-Pacini kehakesed) ning nendes toimub sensoorne transduktsioon ja edasine infolevik KNS suunas (vt retseptorite iseloomustust).
haistmisregioonis. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel. Inimesel on 40...100 miljonit haistmisrakku, mille pinnal on aktiivselt liikuvad karvakesed e. tsiilid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, mille tsentriaalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. Need närvid sisenevad koljuõõnde ja lõppevad haistmissibulas. Mitraalrakk on haistmismeele teiseks neuroniks, mis on ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünapsilises ühenduses ka sõmerrakkudega. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi, jagunedes tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks. Tekkinud piirkond nim. haistekolmnurgaks. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistmissagarate osades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv
See põimub teiste samalaadsetega 15-20ks haistmisnärviks. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmisel 30-60 päeva. Mitraalrakk on haistmistee teiseks neuroniks, mis on dendriit-dendriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilised ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid kns-st mõjuvad otse neile. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel
annaabi.ee 
