referaat ka lähemalt tutvustab Vestibulaarne süsteem Vestibulaarne süsteem kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, mille sensoorne osa annab pidevat informatsiooni liikumise ja asendite kohta. Koos kuulmissüsteemiga moodustab see labürinti sisekõrvas, kus poolringkanalite süsteem annab informatsiooni rotatsioonliigutustest ja asendtest gravitatsioonijõu suhtes ning otolithis, mis annab infot lineaarsete kiirenduste suhtes. Vestibulaarne süsteem annab edasi signaale neuroloogilistele struktuuridele, mis liigutavad meie silmi ja lihaseid, mis meid püsti hoiavad. Tänu nendele struktuuridele töötab vestibulaar-okulaar refleks, mis on vajalik selgelt nägemiseks, ja rühti ning asendit hoidvad lihased. Tasakaalu osas eristatakse dünaamilist ja staatilist tasakaalu, kust esimene kujutab endast keha tasakaalus hoidmist liikumisel ja teine asendi hoidmisel. Joonis 1. Poolringkanalite süsteem sisekõrvas Joonis2. Poolringkanali ehitus Vertigo
geneetlise päritoluga haigusega (seotud geeniga 9p11). Eraldi klassifitseeritakse veel Melkerssoni sündroomi, mille korral on näonärvi paralüüs ning näoturse pöörduvad. Esineb harva. 8 3 TSENTRAALNE NÄONÄRVI HALVATUS Tsentraalsel näonärvi halvatusel ei ole nii palju sümptomeid kui perifeerse halvatuse puhul. Tsentraalse halvatuse diagnoosimisel tuleb patsient saata edasistele neuroloogilistele uuringutele etioloogia selgitamiseks, sest haiguse põhjustajaks võivad olla ajuveresoonte haigused, lisaks ajuinfarkt, ajuverejooks, ajukasjavad. Tsentraalse halvatuse võivad anda ka peapõrutused. Kesknärvisüsteemi kahjustuse põhjustatud tsentraalse näonärvi halvatuse sümptomiks on vastassuunurga rippumine ning lamenenud nasolabiaalvolt. Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu.
- Pahaloomuline kasvaja – kasvavad tagasi, progresseeruvad - Neuroloogilised sümptomid seotud intrakraniaalse rõhu tõusuga – peavalud, oksendamine, nägemisnärvinäsa turse, südametegevuse aeglustumine, vaimne loidus, kahelinägemine, krambid, samuti funktsionaalne fokaalne kahjustus Peavalud - Migreen – korduvad, tavaliselt ühepoolsed peavaluatakid. Intensiivsus, esnemissagedus ja kestus on väga varieeruvad. - Peavalud võivad olla sekundaarsed ka muudele neuroloogilistele haigustele nt kasvajad, infektsioonid, pingepeavalu - Valu tekib veresoonte retseptoritest. Veresooned kitsenevad välise teguri mõjul ja kui veresooned uuesti laienema hakkavad siis. Dementsused - Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haiguest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid nt mälu, mõtlemine, arusaamine, otsustusvõime jne. teadvus ei ole hägunenud.
Tavaliselt esineb 3 staadiumi: tooniline (keha jäigastub, hingamine kaob), klooniline (rütmilised värina), hoojärgne segasusseisund - Petit mal hood – teadvuse kadu mille ajal pole motoorseid liigutusi va silmade pilgutamine, pea pööramine. Lühikese kestusega. Millised on migreeni sümptomid? Korduvad, ühepoolsed peavaluatakid. Intensiivsus ja esinemissagedus, kestus on väga varieerivad. Võivad olla sekundaarsed ka muudele neuroloogilistele haigustele nt kasvajad, infektsioonid, pingepeavalud. Milliseid alatüüpe migreeni puhul eristatakse? Mille poole need erinevad? - Klassikaline migreen – algab auraga tavaliselt 20-40 min enne valude algust - Tavaline migreen – pole selget aurat, võib olla etteteadmine lähenevast hoost - Kobarpeavalud – ühepoolne valu peas või näos mis kestab harva rohkem kui 2h Mis põhjustab tavaliselt pingepeavalusid? Psühholoogilised faktorid. Kuidas väljendub müasteenia
annaabi.ee 
