toidulisandina. Mõned taimepõhised piimaasendajad (nt sojajook, kaerajook ja riisijook) võivad olla B12-vitamiiniga rikastatud ning olla seetõttu veganite menüüs olulisteks B12- vitamiini allikateks. B12-vitamiini puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku toitumuslikku tarbimist või vähenenud imendumist. B12-vitamiini piisav saamine on äärmiselt oluline normaalseks vereloomeks ja neuroloogiliseks talitluseks. Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid. B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B 12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, selle omastumine organismis on küsitav
Olgu mis on, aga Golemani teooriad on väga kasutajasõbralikud - alatasa kiirustaval ja kohustustega koormatud inimestel on kasulik neid tunda. Briti ajakirja Psychologies novembrikuu numbris küsitaksegi Daniel Golemanilt, mille poolest erineb sotsiaalne intelligentsus tema poolt kuulsaks kirjutatud emotsionaalsest intelligentsusest. Sotsiaalse intelligentsuse teooria kõige olulisemaks aluseks peab Goleman inimeste kalduvust suhtlemisele, meie n-ö valmidust "neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. "Emotsionaalne intelligentsus on indiviidi võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos, sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. See on suhete tarkus."
1 Peaaju muutused ja kliinilised ilmingud ei pruugi alati paralleelselt kulgeda: üks võib olla tunduvalt märgatavam, teine avalduda vaid minimaalselt. Ometi on Alzheimeri tõve esialgset diagnoosi võimalik püstitada ainult kliiniliste tunnuste alusel. 3 Lisaks kliinilistele leidudele on Alzheimerile omased mitmesugused spetsiifilised neuroloogilised ja neurokeemilised muutused ajus. Mikroskoopilised muutused ajus algavad tihti enne, kui esinevad esimesed kliinilised nähud. Iseloomulikuks neuroloogiliseks leiuks on aju kortikaalne atroofia, mis on nähtav närvisüsteemi vaatlemisel kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia abil ning PET- uuringuga kindlaks tehtav difuusne peaaju hüpometabolism. Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning
Aspergeri sündroomi kirjeldavad kindlad piirid sotsiaalses suhtluses; piiratud ja korduvad huvialad, käitumismustrid ja tegevused; olulised puuduolekud sotsiaalses-, tööalases- ja teistes rollides; puudvad hilinenud kognitiivsed oskused ja kõne omandamise probleemid. Aspergeri sündroomiga inimesed räägivad sageli monotoonselt ja ei suuda lugeda teiste inimeste kehakeelt. (Smart, 2012, lk 250) Nagu ka teisi autismispektri häireid, peetakse aspergeri sündroomi neuroloogiliseks puudeks. Imikutel võib näha Aspergeri sümptomeid, kui nad ei vii tähelepanu ühelt asjalt teisele. Kui tavaliselt mängivad lapsed ühe mänguasjaga ja vahetavad selle mingil momendil teise vastu, siis Aspergeri sündroomiga lapsed mängivad pikka aega ainult ühe esemega ning nende tähelepanu on raske suunata. Vanematel lastel on raskusi mingi tegevuse pooleli jätmisega. Aspergeri diagnoosiga lapstel on sageli raskused
Loogiliste järelduste tegemise võime Ülesannete lahendamise võime Abstraktse mõtlemise võime jne. 17. Sotsiaalse intelligentsuse olemus ja seosed inimeste edukusega. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. Sotsiaalse intelligentsuse teooria aluseks D.Golemani arvates on inimeste kalduvus suhtlemisele, meie nö valmidust ,,neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimtaju teiste ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida, kas vitamiini või mürgina. 18. Sotsiaalse intelligentsuse tunnused. Oskus öelda ja vastu võtta komplimente, abi pakkumine, vabandamine, kaaslaste eest seismine(kaitsmine), osalemine ühistes tegevustes, osalemine vestlustes, juhtimisoskuste omamine, tundlikkus kaaslase tunnete suhtes(empaatia, sümpaatia),
annaabi.ee 
