Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta,
• Sellega kaasnevad: • Oksendamine • Lahtistite söömine • Ravimid (ei lase toidul imenduda) • Nälgimine • Reeglina normaalse kehakaaluga BULIIMIA TAGAJÄRJED • Toitainete puudus, füsioloogilised muutused • Psüühikahäired • Krambid • Lihastõmblused • Südamerütmihäired • Hammaste lagunemine • Igemehaigused BULIIMIA RAVI • Buliimiat ravitakse antidepressantide ja/või neuroleptikumidega ja psühhoteraapiaga. • Buliimia ravi on pikaajaline, keskmiselt paraneb 80% patsientidest, kuid enamikul jääb eluks ajaks teravnenud tähelepanu kehakaalu ja toidu vastu. ANOREKSIA • Psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. • Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. • Kaalu kaotus • Teatud toitude vältimine • Oksendamine
Raviks on tavaliselt arsti poolt määratud kalorivaene dieet.Arst õpetab, kuidas tervislikult süüa. Raviks on ka kognitiiv-käitumuslik raviprogramm. Mis on hetkel kõige tõhusam ravi. See tegeleb mõtete, tunnete ja käitumise omavahelise seose lahti mõtestamise ja muutmisega. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Buliimiat saab ravida ka antidepressantide ja neuroleptikumidega ja kui vaja siis ka psühhoteraapiaga. Mida varem alustada raviga, seda väiksemad on pärast tagajärjed. Ainult 50% pärast ravi saab täiesti vabaks buliimast. · Raamat: SÜNNIST PUBERTEEDINI LAPSED JA NENDE TERVISEHÄIRED Anne Ormisson, Eberhard Schmidt · http://www.inimene.ee/pages.php3/06? haigus=136&text_type=2&login=69fa21b1cf6d31e724b737c3b2056b65#Ennetamine %3Ca%20name%3D%22Ennetamine%22%3E%3C%2Fa%3E · http://www.lilly.ee/index.php
kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Ravi Buliimiat ravitakse antidepressantide ja/või neuroleptikumidega ja psühhoteraapiaga. Mõnikord, kui elus on positiivseid muutusi, mis tõstavad enesehinnangut, võib buliimia ka ravita mööduda, kuid tavaliselt vajab haige ravi. Kuna buliimia põhjused on peale madala enesehinnangu ka sotsiaalsed ja psühholoogilised, siis haiguse raviks on vaja psühhoteraapiat. Esimeses järgus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning pidevalt jälgima oma söömist, vältima olukordi, mis kutsuvad
hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus ja enamus teistest sümptomitest on kas sekundaarsed või nende seos meeleolu ja aktiivsuse muutusega on kergesti mõistetav. Enamus neist häiretest kordub, üksikepisoodide algus on sageli seotud stressi tekitavate sündmuste või olukordadega
- Talaamiline Dopamiinihüpotees - Teatud juhteteedes on dopamiini liiga palju ja see tekitab juhtetees suure laenglemise ja tajumis- ja mõttehäirete tekkimise Antipsühhootikumide jaotus - Kliinilise kasutuse aspektidest lähtudes on olulisem AP jaotumine mis põhineb; neuromediattoorsetel efektide, antipsühhootilisel efektil ja kõrvaltoimete profiilil Tüüpilised antipsühhootikumid ehk neuroleptikumid Atüüpilised antipsühhootikumid Patsientide ravimine neuroleptikumidega Positiivsed omadused - Kasutusele võtmine aitas haiged haiglast välja - 70% vabaneb positiivsetest sümptomitest - On võimalik manustada depoovormina Negatiivsed omadused - 30% ei saa abi - Ilmnevad häirivad kõrvaltoimed - liikumisraskused - Sotsiaalne ja tööalane toimetulek jääb keskiseks - Kognitiivse defitsiidi kujunemine - Kasin järjepideva ravi soostumus
Surev dementne patsient Dementne vanur on turvalisest keskkonnast ja tuttavatest inimestest iseäranis sõltuv. Soovitatav on patsiendi elu lõpuperioodil mitte viia olulise näidustuseta uude hoolduskohta. Kui haige muutub rahutuks, häälekaks ja tavalisest rahutumaks on põhjus enamasti mingis füüsilises vaevuses. Tavaline leid on täitunud kusepõis. Üldine hooldusviga on dementse haige vaevuste leevendamine neuroleptikumidega, seejuures somaatilist põhjust otsimata. Eelöeldu puudutab sageli ka terminaalstaadiumis olevaid vaimuhaigeid vanureid. Valuvaigistite andmine Sureva vanuri hea hoolduse juurde kuulub efektiivne valu vaigistamine. Suured morfiiniannused võivad suremist kiirendada, seevastu tõsistes olukordades on nende andmine eetiliselt heaks kiidetud. Vanuritel ei esine tavaliselt väljakannatamatuid valusid ja närvisüsteemi funktsiooni alanemine hõlbustab vanuri lõppstaadiumi kulgu
annaabi.ee 
