füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja
HÜPOTALAMUS v Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. v Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. v Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. v Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. q Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. q Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. Väikeaju PEAAJU Suuraju: q Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. q Ajukoore funktsiooniga on seotud:
glutaminhape Hormoonid - bioaktiivsed endogeensed ained, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Türoksiin, kortikosteroon Hormonoidid e koehormoonid e lokaalsed hormoonid - keemilised ained, mida toodavad mitmed kudede spetsialiseerunud rakud ja millel on regulatoorne mõju metaboolsetele protsessidele. Histamiin, prostaglandiinid Neurohormoonid - hormoonid, mis produtseeritakse spetsiaalsete närvirakkude poolt. Oxytocin Kuidas tekib membraanipotentsiaal? 9 Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas
aktiivseid aineid organismi sisekeskkonda. Bioaktiivsed ained: · lokaalhormoonid e prostaglandiinid autokriinsed rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained parakriinsed rakud toodavad aineid, mis toimivad naabruses olevatele teist tüüpi rakkudele · neurotransmitterid e mediaatorained närvirakud produtseerivad aineid, mis toimivad sünapsites teistele rakkudele · neurohormoonid palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel