NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke
õiges suunas õigesse kohta ja sünapsite formeerumine Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend – medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid
posterioorne ja dorso-ventraalne polariseerumine) Induktsioon toimub gastrulatsiooni lõpu poole. Ülahuulelt tulevad rakud annavad teada, et peab arenema kesknärvisüsteem (neuraaltoru) dorsaalses ektodermis. Olulisteks faktoriteks BMP4, Noggin ja Chordin. Kui ektoderm on saanud neuraalse induktsiooni kordomesodermilt, siis tekib kordomesodermi kohale neuraalplaat, mis süveneb (voltub) neuraalvaoks, toimub konvergents (lähenemine) ja neuraalvagu sulgub seejärel neuraaltoruks. Sulgumine toimub seljapool. Sulgumiseks on vaja N- kaderiini, mida ekspresseeritakse neuraalplaadi poolt ja E-kaderiini, mida ekspresseeritakse ektodermaalse epidermi poolt (E- ja N-kaderiin on adhesioonimolekulid). Neuraalplaat ei sulgu nagu tõmblukk, vaid sulgumine algab keskelt ja kõige viimasena sulguvad eesmine ja sabamine piirkond (mõnda aega on
1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju,
Primaarne neurulatsioon – neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru Algselt moodustub neuroektodermist silinderepiteeliga neuraalplaat (konvergentne ekstensioon) 35 Neuraalplaadi servaalad tihenevad ja moodustuvad neuraalvallid, samas keskmine osa süveneb U-kujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse neuraalvaoks Neuraalvallid ühinevad (rullumise ja voltimise teel) ning tekib suletud silindrilaadne struktuur – neuraaltoru Neuraaltoru eraldub adhesioonimolekulide (E-kadh >N-kadh) toimel pinnaektodermist Neuraaltoru ühinemise käigus eralduvad neuraalharja rakud Sekundaarne neurulatsioon – mesenhümaalsed rakud agregeeruvad, läbivad MET (mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni) moodustub neuroepiteel, mille keskele tekib valendik ja moodustub neuraaltoru
annaabi.ee 
