tahaks osta ja mille eest ta hea meelega maksaks. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, kuid eelkõige on tekst suunatud neile, kes soovivad saada infot internetipiraatluse fenomeni kohta ning veenduda, kas tasub ka ise sellega tegelema hakata või mitte. Sisukord 1. Sissejuhatus - negatiivsed küljed - küsimuste püstitus 2. Internetipiraatluse ajalugu ja areng 3. Netipiraatlus Eestis 4. Piraatluse kasumlikkus majandusele ja tööstusele. 5. Katsed netipiraatluse vastu võitlemiseks 6. Kokkuvõte Gregor Johannson 134303IAPB Palju aastaid on möödunud sellest, kui esimesed piraadid merele ilmusid, aga nad on endiselt alles ja on laiendanud suuresti oma tegevusala. Sõna „piraat“ tähendus on muutunud ning on nüüd defineeritav kui inimene, kes teeb illegaalselt koopia kellegi teise varast. Muusikat, filme, raamatuid ja tarkvara saab pea iga tarbija kopeerida ja teistega jagada
internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times. SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest. Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud. (9) Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. (9)
,,intellektuaalne omand" lk 166-167, 2009 KOKKUVÕTE Kuna tehnoloogia arenguga ning üleüldse üleminekuga infotehnoloogiasse, kaasnevad sellega uued probleemid. Nagu antud referaadis öeldud, on sellega eriti tihedalt kokkupuuted just intellektuaalse omandiga, täpsemalt tarkvara illegaalse omandamisega. Eks ole palju võimalusi, et seda probleemi ennetada, tehes muudatusi nii tarkvara hankimisega kui ka kasutamisega. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini aga Eestis selline võimalus puudub. iTunesi muusikapoe edu näitab, et inimesed on nõus selle eest maksma, kui nad saavad head muusikat
Küsimusele, kas teatakse, mis on Internetis seaduslik ja mis ei ole, vastati enamuses, et päris täpselt ei teata. Küsimusele, mida teha, et inimesed autoriõigustest enam hooliksid, toodi välja kõige enam teavitamise vajadust.73 3.2. Piraatluse vastu võitlemine Eesti Vabariigis Ajakirjanduses on viimastel aastatel väga palju poleemikat intellektuaalomandi teema üle. Arvamusi on selles valdkonnas ühest äärmusest teise. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini 72 Samas, lk. 40. 73 Samas, lk. 40. 24 aga Eestis selline võimalus puudub
annaabi.ee 
