mis on muutnud ja üha muutmas põhjalikult meie keelepilti. Kuigi mõned uurijad kõnelevad nüüdki veel ühtsest netikeelest, on selge, et midagi sellist pole olemas. Netis kasutatakse paljusid erinevaid allkeeli ja nende variante, mis üksteisest radikaalselt erinevad. Selle üheks nurgaks sobib täiesti tavaline suuline keel, mida me kasutame kasvõi Skype'iga kõneldes. Selle teiseks nurgaks on täiesti tavaline normkirjakeel, just selline, nagu me paberil oleme harjunud nägema. Aga netikeeles on üks osa, mis on täiesti uus ja väga oluline. See on kirjalike spontaansete netidialoogide keel, mida kasutavad jututoad, Facebooki suhtlejad jmt. See on suhtlusviis, mida enne dialoogilise neti sündi eraldi allkeelena üldse olemas ei olnud. Milline see keel on? Üks Facebooki- vestlus võib alata näiteks nii: T: Heii! :) T: Mis teed? kas sa saaksid mind aidata ühe küsimusega... tegelt, oota.... ma kirjutan küsimuse ja sa kirjuta mis sa vastaks selelele T: sellele*
Lisaks on tüüpilised sõnakordused ning partiklite kasutamine: noh, mhmh, ahah, kuskil. Partiklite hulka kuuluvad ka üneemid ehk suhtlushäälitsused: ee, mmm jne. (Hennoste, Pajusalu 2013: 53-55) Netikeelsuse joonteks peetakse aga emotikonide (, ) ja muude märkide kasutamist (nt kasutatakse tärni (*) kui tahetakse parandada kirjaviga). Samuti sõnade lühendamist, kuid need lühendused erinevad olulisel määral suulises keeles sõnade lühendamisest. Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh, hommikust > omk. Peale selle lühendatakse netikeeles palju mitmesõnalisi fraase, mida 19 korduvalt kasutatakse. Suures osas on need tegelikult ingliskeelsed väljendid nagu: by the way > btw, as soon as possible > ASAP. Viimast kasutatakse just asjaajamiskeeles väga tihti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 82-83)
nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon. *nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine – tänavalaste, kuritegevuse, vägivalla, rassismi, alkoholi, narko, söömishäirete, aidsi, abordi, depressiooni ja suitsiidi teema. Netipõlvkond – arvutimaailm on loonud uue keelelise meediumi, mis kajastub noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi. Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil:
2.2.3. Lühenenud adverbid Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või kadu. Adverbid tegelikult, suhteliselt ja ainult võivad suulises keeles lüheneda. (Rebane 2014: 56) Sellesse nimistusse saab lisada teisigi lt-lõpuga sõnu, näiteks praktiliselt, põhimõtteliselt. Nimetatud adverbid on muutunud episteemilisteks modaalpartikliteks – neid on lähemalt uurinud Annika Valdmets. Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets, Habicht 2013: 208). Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata
annaabi.ee 
