Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat
jagati Roomaga ära ta endine liitlane Armeenia. Riik võttis Roomast välja aetud kristlasi meeleldi vastu, et neid Rooma vastu ära kasutada. Constantinus lahendas probleemi, muutes kristluse Roomas lubatuks. Kristlase hakati taga kiusama, kuni rahuni Roomaga. 301 a. tekkis esimene kristlik riik Armeenia. Enne seda hukkus pogrammides 16 000 kristlast ja juuti. Kristluse usulahud sel ajal: · monofüsiitlus: Kristusel pole maisega mingit seost · nestoriaanlus: algul Kristus tavaline, siis Jumala poeg · ariaanlus: Kristus ei ole osa ei isast ega pühast vaimust Kavadh I ja maztakism: Viimane on õpetus ideaalkorrast, kus kõik on võrdsed: ühisomand jms. Kavadh I toetas maztakistide võitlust aristokraatia vastu. Seitse mõjukat perekonda ajasid Kavadhi maalt välja, too aga tuli kogutud sõjaväega tagasi ja maksis aristokraatidele kätte. Viimaste mõju sellega langes tunduvalt.
Monofüsiite oli endiselt palju just Süürias ja Egiptuses, mis tollel ajal olid Bütsantsi impeeriumi osad. Neis piirkondades oli tihti nõnda, et kreekakeelsed kristlased järgisid Chalkedoni vormelit, aga koptid ja süürlased kaldusid monofüsiitlusesse. Justinianus püüdis monofüsiite lepitada Aleksandria Kyrillose stiilis õpetusega monofüsiitlusest. 451. aasta usutunnistuses öeldakse, et inkarneerunud Kristus koosnevat ühest ja samast isikust ,,kahes loomuses", millega olevat nestoriaanlus tõstetud dogmaks. Kyrillose meelest oleks pidanud otsuses olema sõnapaar ,,kahest loomusest". Jeesus Kristus on lihaks saanud logose üks loomus ja hüpostaas, jumaliku Kolmainu teine isik. Siiski ei õnnestunud Justinianusel usklikke lepitada, talle võib ette heita diktaatorlikku stiili, mis paljudele kristlastele ei sobinud. Monofüsiitide poolehoiu võitmiseks pani ta vande alla nii ammusurnud Origenese 24 õpetuslauset, samuti mõisteti hukka kolm
Palju kirikukogusid. 1. Oikumeeniline kirikukogu üleüldise kehtivusega. 2. 381 kontsiil tauniti valeõpetusi. 3. 421? kontsiil millises vahekorras Kristuse jumalik ja inimlikosa? Maarja inimesena sündinud Jeesuse ema (Nestori väide). Aasias levis nestoriaanlik kristlus. 13. sajandil kohati nestoriaanlikke kristlasi Aasias. 4. 451 kontsiil monofüsiitide taunimine ehk jumalik allutas inimliku osa Kristuses. 5. 553 kontsiil Konstantinoopolis nestoriaanlus ja monofüsiidid 6. 680 681 kontsiil Kristuse tahte küsimus, vahe jumaliku ja inimliku tahte vahel Kristus küsib, kas karikas võib mööduda?(monoteliidid, tunnistati ebaõigeks). 7. 787 kontsiil Nikaias pildikirja kasutamise lubamine või keelamine Bütsantsis. Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat. Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid
annaabi.ee 
