pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud „üldiste seaduspärasuste“ ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. „De Stijli“ ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon – praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli „De Stijli“ kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses „Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst“: „Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas.“ Nagu hiljem näeb, oli „De Stijl“ üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule
lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
annaabi.ee 
