diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega elamismaailm meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. hermeneutiline ring tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena ideoloogia vaadete ja ideede süsteem intertekstuaalsus tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid
Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve
Riigiks siis kui üks pealik saab piisava võimu, et vältida lahkulöömist. Sai toimuda elanikonn kasvu survel-sealt tulenevad sõjad ja kaitsetarvidus, mis omakorda tingis vajaduse regulaarse lisaväärtuse järgi jne. Ülemineku puhul chiefdomist riiki rõhutasid selle sujuvust. Kokkuvõttes siis see, et eraomand pole eelduseks, vaid kujuneb hilises faasis, oluline ka alamklasside rahulolu ehk varases riigis polnud klassivõitlust. Nede kõrval olulised ka neomarksistid. Nad kasutasid küll marksismi terminoloogiat, kui pöörasid vähem tähelepanu tehnoloogiale ja ökoloogilistele määrajatele. Selle asemel pöörasid rohkem tähelepanu ideoloogiale(religioon ja ideoloogia aitas kaasa sotsiaalsete hierarhiate tekkele). Keskne tegelane J. Friedman andis koos Rewlandsiga 1977 välja artikli tsivilisatsiooni mudeli arengu kohta. Lähtekoh oli hõimuühiskond kus tootmisüksus sugulusliin nt 4-5 maja
sulges instituudi 1934 alustas Columbia Ülikooli juures 1937 Kriitiline koolkond saab nime 1940ndad. Osad liikmed on koostöös USA sõjauuringutes 1950 Theodor Adorno "Autoritaane isiksus," kool kolis Frankfurti tagasi 1960ndail leiab laiemat kõlapinda tänapäeval juhib seda Saksamaal Jürgen Habermas. Mattelart peaks olema koolkonnast praegu tuntuim. Adekvaatseim koolkonna käsitlus peaks olema Jay "The Dialectical Imagination" `73. Frankfurdi koolkond FK oli neomarksistid, kes ei pooldanud Marxi teoste stalinistlikku käsitlust. Peamiselt filosoofid, on neid ometi lihtsameelne pidada mitteempiirilisteks. Peamised olid Adorno, Horkheimer, Marcuse ja Lowenthal. Lisaks ideoloogilisele olid nad ka 77 rahaliselt mõjutamatud, sest üks kaupmees sponsoreeris neid. See aitas neil ka pääseda Hitleri haardest nende seaski leidus juute
annaabi.ee 
