kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused
ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID. 8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised
kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud. Maalikunstist saame teateid vaid kirjalike allikate vahendusel või siis varasematest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Paremini tuntakse keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST
materjalist, pole meieni säilinud. Kõige rohkem on säilinud nende valmistatud põletatud savist esemeid. Esialgu vooliti neid kätega, aga alates IV aastatuhandest eKr hakati kasutama potiketra, mis andis anumatele korrapärasema vormi. Megaliitilised ehitised Neoliitilistest küladest on säilinud jälgi eriti siis, kui majad olid savist või kivist. Enamasti pakuvad neoliitiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest viimastele olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (kreeka keeles mega+lithos tähendab `suur kivi'), mida leidub LoodeEuroopas, Bretagne'i poolsaarel (Prantsusmaa) ja Lõuna Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim nendest asub Stonehenge'is Inglismaal. Tohutut tööd nõudnud kavatis arvestab taevakehade liikumist
olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Samothrake Nike Milose Veenus. Zeusi altar Pergamonis. Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. VANA-KREEKA VAASIMAAL GEOMEETRILINE STIIL 8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, romble, aga ka meandreid. 8. sajandi lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel
annaabi.ee 
