.................11 6. Varajased Sumeri linnad................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................14 Kasutatud kirjandus......................................................................15 Sissejuhatus Sõna neoliitikum tähendab uut kiviaega. Neoliitikumiks võib lugeda ajavahemikku 10 000 3 400 a. eKr. Varaseimad teadaolevad andmed neoliitilisest kultuurist pärinevad Lähis Idast ja Edela Aasiast ning ulatuvad aastasse 10 000 eKr. Varaseimad tõendid suuremate asulate tekkest on leitud Levandi piirkonnast, mis hõlmad enda alla Süüriat, Palestiinat ja Liibanoni. Levandist on leitud üle 20-ne varase asula. Suurim neist on Jericho (4 ha.), suuruselt teine on Tell Aswad ( 2,7 ha.) ning kolmandal kohal Mureybat ( 0,4 ha.) Edela - Aasia hõlmab selliseid alasid nagu Mesopotaamia, Anatoolia, Araabia poolsaar ja Levandi
• osa võis olla aasta ringi kasutusel (lisanduvad spetsifiilise tegevusega seonduvad laagripaigad) • Oskuste kasv, mh kindlaid andmeid puidust paatide kohta ca 10 000 eKr • Kogukondade suurenemine • Kogukonnasisenekihistumine ja tööjaotus Lisaks üldistele suundumustele määras kohaliku asustusmustri • Veekogude lähedus • Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu • Maastikutingimused Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad Neoliitikum Gordon Childe’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist”: neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele Välja toodud mitmeid põhjusi: • Rahvastikukasv • Mugavus Neoliitikumile iseloomulik veel • Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr) Viljakasvatuse algus Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe, millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist
Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks sellest väga vähe kasu olnud. Eestist on leitud mesoliitikumist (ca 9000-5000 eKr) sarvest ja luust pistodasid: ohvrileid (?) Tõrvalast, pistoda Pärnu jõest. Neoliitilisest Kääpa asulast on leitud juba ilusamaks lihvitud ning teravamaid pistodasid. Neoliitikumi lõpul jõuavad Eesti aladele küllaltki ilusad ja teravad tulekivist pistosad. Neoliitikumi lõpp oli Skandinaavias tulekivipistodade periood (ca 2500-1800 eKr). Mille poolest erineb pistoda noast? Pistoda on sümmeetriline, nii käepide kui ka teraviku osa. On sarnane kaheteralise mõõgaga. Miks inimesed kiviajal võitlesid? Üldjuhul võib olla kolm suuremat põhjust,
17 alal, kus on palju jääd olnud. On arvatud, et see tekkis geenimutatsiooniga. Põhjas söödi palju lihatoitu, mida mehed küttisid, toitu anti rohkem blondiinidele. Inimesed põhjas pidid rohkem riideid kandma, see võis kaasa aidata nende heledamate silmade ja naha tekkimisele. 8. LOENG Neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See on üks murrangulisemaid etappe inimkonna ajaloos. Räägitakse neoliitilisest revolutsioonist. See tähendab üleminekut anastavalt majanduselt viljevale majandusele. See on oluline, sest toob kaasa elanikonna märgatava kasvu. Inimesed õppisid ise tootma. Kujunesid teatud toidutagavarad ja palju rohkem inimesi jäi ellu. Need, kes tegelesid algelise põlluharimisega, said toitu 50 korda rohkem kui kütid ja kalastajad. Põlluharijad jäid paikseks. Varem veetsid mehed aeg küttides, nüüd jäid koju ja sündis ka rohkem lapsi. Kuna olid olemas toiduvarud olid