maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel olid sageli teatraalsed poosid. Tegevus oli koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil on vähe detaile. Kunstnikud pöörduvad tagasi antiikbareljeefide ja Herculaneumi freskode frontaalse ülesehituse juurde. Kaine dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad neoklassitsistlike maalide tõsidust.Elavat loodust kujutati harva. Kunstnikud püüavad loodust parandada, et saavutada täiuslikkust. „Ideaalse ilu“ saavutammiseks oli vaja hästi tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja –reljeefe.Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Värvikasutus tähendas joonistust – ta tähistab objekti, annab sellele tähtsuse maalil ning on abivahendiks vormistiku Kokkuvõte
3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult. Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski- Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse
Ta on kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat. Koorimuusikas on tema tähtsaimaks tööks "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin oli helilooja, kes toetus suuresti traditsioonidele. Ta on kasutanud klassikalisi zanre ja ta teosed on ülesehituselt pigem traditsioonilised, aga tema helikeeles on klassikalised traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega ehk keerulised harmooniad, dodekafoonia ja rütmid on kõrvutatud rahvalaululike ning neoklassitsistlike elementidega. Tubinale oli oluline teoste terviklik ja temaatiline ühtsus. Olulisemaid käekirju muusikalises mõtlemises on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine ja varieerimine. Tubina muusika on peaaegu alati laetud suure sisemise pingega. Olulisemad muusikalised väljendusvahendid selle saavutamiseks on Tubinal intensiivne rütm ning ostinato-tehnika. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne.
1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult. Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski-Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse hariduseta) Rimski-Korsakov nõustus teda heliloomingu vallas juhendama
tundemärgid, mis on tüüpilised ka klassistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsistmile. Tema uusasjalikkusele suundumist kujutavad tema 1926. aastal maalitud õlimaalid ,,Kuju kaljudel" ja ,,Veenus ja amoretid". Esimene kujutab lamavat naise kuju, mida on tõlgendatud Veenuse või ihana. Teise maali Veenuse monumentaalse kuju täpsed piirjooned ja vormide selgus on ühendavaks jooneks Picasso neoklassitsistlike teostega. Just sellest aastast hakkas Dalí maalimisstiil muutuma aina teravamaks, peaaegu fotorealistlikukd, mida ta ketsetas paralleelselt muude stiilidega. Kunstnik tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miró, kes Dalíd 1926