sissetulekute jaotumine. 10. Mis järgnevast EI OLE tüüpiliselt iseloomulik majanduse tõusufaasile: Eratarbimise vähenemine. Majanduslik mõtlemine 1. Turumajanduse puhul kujunevad otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, individuaalsete otsuste põhjal. Neid individuaalseid otsuseid juhib turg. a) Õige b) Vale 2. Alternatiivkulu mõõdetakse alati rahas. a) Õige b) Vale 3. David Ricardo esindab majandusteaduses neoklassikalist koolkonda. a) Õige b) Vale 4. Majandusteadus nimetab ka ebaratsionaalset käitumist ratsionaalseks. a) Õige b) Vale 5. Käsumajanduse puhul on tegemist süsteemiga, kus otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, teeb enamasti keskvõim. a) Õige b) Vale 6. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus. a) Õige b) Vale 7. Majandusteadus väidab, et ratsionaalselt käituv inimene teeb enda jaoks parima võimaliku valiku. a) Õige b) Vale 8
Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse efektiivselt kasutada. Riik paneb paika turu tegutsemise raamistiku, vähemalt seadustega. Kuidas turg tegutseb? A. Smith ,,nähtamatu käsi" kooskõlastab asju. Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat. Makroökonoomika tegeleb suurte agregaatidega, nt inflatsioon, raha, tööpuudus. Raskem kirjledada kui mirkoökonoomilisi protsesse. Ühe majapidamise eelarve muutust lihtsam kirjeldada kui tööpuudust riigis. Neoklassikaline koolkond tekkis umbes 1930 aastatel. Majandus kui teadus hakkas arenema umbes 17. sajandil. Neoklassikalise koolkonna tuntud liikmed - J.S. Mill, A. Smith, D. Ricardo ja K.Marx.
Tööturu põhimõistete seisukohalt saab Tööturuametist vastuseid (registreeritud) töötute kohta. Lisaks sellele saab sealt andmeid meetmete kohta, mida riik on rakendanud tööturu olukorra aktiivseks mõjutamiseks (näiteks tööturutoetused). Paljud Tööturuameti andmed on saadavad ka omavalitsusüksuste lõikes. 1. TÖÖTURU TEOORIAD Erinevad teooriad põhinevad erinevatel nägemustel majanduse reaalsuse suhtes. Järgnevalt vaatleme neoklassikalist tööturu mudelit ning alternatiivseid tööturu teooriaid nägemaks erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks. 1.1. NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile:
10. Miks seostub bürokraatia tänapäeval ebaefektiivsusega ning mõttetu paberimajandusega? 11. Miks on vale lähtuda juhtimisel ainult teadusliku juhtimise põhimõtetest? 12. Mida positiivset tõid juhtimisteooria arengusse klassikalised juhtimisteooriad? Neoklassikalised juhtimisteooriad Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu
annaabi.ee 
