6. tööpuuduskoosinflatsioonijatasakaalutumajandusega.(Stiglitz,1995). 12. Turutõrgete analüüsi kriitika Traditsiooniline majandusteadus eeldab turu toimimist piiravate tegurite olemasolu. Isegi majandusteadlased, kes tavaliselt eelistavad majanduslike probleemide lahendamisel turulahendeid, möönavad turutõrgete olulisust. Valitsuselt nõutakse poliitikat, mis muudaks turul toimuvaid arenguid. Paraku saab tõrget defineerida ainult seoses “nirvaana-lähenemisega”2 neoklassikalisele Pareto-optimumile. Turg kui konkurentsiprotsess on vaid avastamisprotseduuriks, mis aitab leida paremaid lahendusi, kuid mitte staatilist optimumi. Selline optimum ei saa ka olla majanduspoliitika eesmärgiks. Neoklassikaliseheaoluökonoomika üks põhieeldusi oli täielikuinformatsiooniolemasolu. Teadmised on ühiskonnas (vastupidi neoklassikalisele lähenemisviisile) hajutatud ja üks isik või institutsioon ei suuda neid koondada (isegi mitte riik)
Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas zanris. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi .
Inimeste tegevust juhib ,,nähtamatu käsi", mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu 69. Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul: inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras), keskkond pakub talle võimalusi nende saavutamiseks, inimene omab täiuslikku infot valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu. 70. Gustav Schmoller, Thorstein Veblen kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale. Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse protsessidesse: turg ei ole teistest sfääridest lahus. Inimene ei ole ratsionaalne: ei suuda alati parimaid otsuseid langetada. Inimene ei ole alati maksimaalse kasu peal väljas. 71. Cesare Lombroso on olemas kriminaalne inimtüüp, kellel on spetsiifilised tunnused. Nad on jäänukid inimese varasematelt evolutsiooni tasemetelt. Nad seisavad
o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused: o Indiviid o Ratsionaalsus o Kauplemine: Hinnasignaalid Tasakaal o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Liberalismi kriitika Paljuski lassiez faire kriitika o Huvide harmoonia ja võrdsus Eeldused: o Sarnane neoklassikalisele majandusele o Eelduste mõju normatiivsusele Majanduslik imperialism o Staatilisus Natsionalism Ajalugu o Klassikaline o Majanduslik natsionalism o Neomerkantilism Filosoofia Poliitika Ideoloogia: o Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused: o Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud
tekstist). Teos on tuntud ka ,,Eesti reekviemi" nime all. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreegi suurem teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulikke rahvalaule kirjutas ta üles peamiselt Läänemaal, eestlaste ja rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming
annaabi.ee 
