Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? Rahvuslikud, eelkõige rahvaluulet ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 9. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj. Alguse Eestis? Kunstikoolis Tallinnas ja Tartus 10. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks selle perioodil? Konrad Mägi 11. Kirjelda fovismi. Nimeta eesmärk Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel vaid hoogsate, erineva suurustega laikudena. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. 12. Mida kujutasid ja milliseid värve kasutasid ekspressionistid? Eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Kasutati : tooreid värvikontraste, poriseid värve, tuhmi kaloriiti 13. Kirjelda futurismi
Too näiteid. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond soome arhitekte. Näiteks Eliel Saarinen kavandas Pauluse kiriku Tartus. 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? 1905.aastal Pariisis Sügissalongis, kus nad paistsid silma. 2. Kirjelda foovide värvi ja pintslikasutust. Värvid olid puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved erepunased). 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? HENRI MATTISSE. Põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. ,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud
aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele. 1905.a. Sügissalongis paistis silma rühm noori kunstnikke.Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga puhtad ja kõlavad.Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena"nagu neoimpressionistidel, vaid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena.Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena.Sealt pandi ka rühmitusele nimetuseks- Foovid(pr. k. Fauves-`metsikud`).Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse.Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, samuti ei olnud tähtis ka täpsus üksikasjades
Seda aega (1880-1886) loetakse tema loomingu esimeseks perioodiks, kus loomingut mõjutasid realistid ja muljed söekaevurite elust. Maalidest "Kartulisööjad", "Kangur", "Talupoeg piibuga". 27 aastaselt asus ta taas õppima maalikunsti Belgias ja Hollandis. Rahaliselt toetas teda tema vend Theo. Sellest ajast peale muutus kunst tema ainukeseks tegevuseks. Kuni elu lõpuni maalis ta prantsusmaal - umbes 2 aastat Pariisis, hiljem Arles'. 1886-1888 teine loomingu periood. Suur mõju neoimpressionistidel ja Pariisi elul. Töödest "Restorani sisemus", "Kohviku terass õhtul" ja üks tema tuntuim töö - "Päevalilled" (1988). Kuigi van Gogh põdes peale esimest armastust spetsiifilist ajuhaigust ei olnud ta nõdrameelne. Ta kaotas küll vahel enesevalitsemise ja ta mõte ei töötanud alati korralikult, kuid on säilinud arvukalt kirju, kus on palju arukaid mõtteid, tervet loogikat ja entusiasmi. Suurt osa tema elus ja loomingus mängis tutvus ja sõprus Paul Gauguiniga.
tunnete ja meeleolu väljendamine. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse keelest fauves ehk metsikud. 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905. aastal esinesid foovid esmaklordselt Pariisi Sügissalongis. 4) Iseloomusta foovide maalimislaadi! Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nähema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunkollane jne.). Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. 5) Iseloomusta Henri Matisse`i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44)
annaabi.ee 
