70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata:
Naudinguprintsiibist lähtuv id juhib otseselt või kaudselt kogu inimese tegevust. Naudinguhimu aga ei arvesta reaalseid tingimusi ja võiks põhjustada indiviidi hukkumise. Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab
Isoleerimine Tunnete eemaldamine mõtetest (näiteks võib inimene lapsepõlves läbi elatud koledusi meenutada ilma mingite emotsioonideta). Kaitsemehhanismide puhul saab rääkida nende hierarhiast ehk primitiivsemaist ja keerukamaist kaitsemehhanismidest. Psühholoogilist küpsust näitavad teadlikult kasutatavad kaitsemehhanismid. Nendeks on: Huumor Teadlik allasurumine Altruism Neofreudistlikud psühhoanalüütikud Carl Gustav Jung tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson
annaabi.ee 
