on tulemas. Öösel aknast välja vaadates näeb ta tervet karja kaelkirjakuid põgenemas ja lõvi neid jälitamas fantaasiast saab reaalsus (kraanast kaelkirjak, elutust elusolend). Tütre toast hääli kuulnud isa tuleb murelikult asja uurima ning soovitab 4 Kail rohkem magada ehk ei näe siis ka igasuguseid viirastusi. Ja Kai heidab voodisse, nentides leplikult, et ka Barbie arvates on magamine kasulik, sest kui end korralikult välja magada, näeb hommikul hea välja. Ning kui isa ütleb, et Barbie on nukk ega oska tegelikult rääkida, on Kai rõõmuga nõus. Kui isa toast lahkub, ütleb Kai Barbiele, et ta enam ei fantaseeri ja nukk on järelikult edaspidi vait. Nukk, kes on kogu aeg olnud agressiivselt sõnakas, jääbki vait, muutub "päris" nukuks, elutuks esemeks. Laps tunnistab (ühe tülikama) osa oma reaalsusest fantaasiaks (ehk
Romaani ülesehitus, stiil ja keel Kuigi "Läänerindel muutuseta" on kirjutatud minavormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati "meie" mitte "mina". Tal on selleks õigus, sest selliseid, nagu tema on palju. Ta kõneleb füüsiliselt elusa, kuid sõjas vaimselt tapetud põlvkonna nimel, surnute nimel, kes jäid maha Venemaa metsadesse ja Prantsusmaa väljadele. Ainult üks kord, romaani lõpus, kasutab autor kolmandat isikut, nentides peategelase surma: "Ta langes oktoobris 1918..." Sõda on lõhestanud inimese elu ja see peegeldub kogu romaani ülesehituses. Kontraste leiame nii sisust kui ka keelelisest küljest. Nii on vastandatud elu ja rahu surma ning sõjaga, minevik olevikuga, kodupaik rindejoonega, tulevikuunistused lootusetusega jne. Ka üksikute tegelaste kujutamisel leiame kontraste: head ja halvad, võitjad ja kaotajad, noored ja vanemad inimesed.
kontekstis. Kuna võimusuhted on kapillaarsed ja dünaamilised, mitte tsentraliseeritud ja staatilised, muutumatud, siis pole nad ka "ainutähenduslikud; nad määratlevad lõputuid konfrontatsioonipunkte, ebastabiilsuse fookuseid, millest igaühel on oma konflikti- ja võitluste riskid ning risk vähemalt ajutiseks võimusuhete ümberpöördumiseks." Teisal suleb aga Foucault selle "augu" kiiresti ise, nentides, et paindlik ja plastiline, salliv ja pluralistlik võimuvõrgustik neelab pikemata igasugused vastupanukatsed, muutes need osaks iseenesest ja rakendades omaenda tugevdamise teenistusse. Vastupanu võimule ei saa olla võimuväline, sest võim pole domineerimissüsteem, millel on sisemine ja välimine osa. Foucault' võimuteooria üheks keskseks teesiks on teadmiste ja võimu lahutamatu seos: võim toodab teadmisi ja teadmised omakorda fundamenteerivad establishmenti
Veel toodi töö teoreetilises osas välja võrdlus Taani ja Eesti stipendiumitest. Ka intervjueeritavad sõnasid, et Taanis makstavad stipendiumid on suureks abiks ning üheks suurepäraseks tuluallikaks, mis võimaldab elatustaset tõsta. Noorte kulutused elu-olule ulatusidki praktiliselt 700 euroni, teoreetiliselt suudaks selle summa katta ka Taanis makstav stipendium. Eesti üliõpilasel on kulutused märksa suuremad, kui elada omaette korteris, ning nentides fakti, et Eesti vabariik toetab üldjuhul üliõpilast ligikaudu 88 euroga kuus (on ka erandeid, vajaduspõhised toetused). Positiivse aspektina oskasid ka noored mainida, et Taanis on sätestatud 10-12 tundi nädalas töötava noore miinimumtunnitasuks 13 eurot, nagu teoorias välja toodi on Eestis tudengil võimalus töötada minimaalselt veidikene üle 2 euro eest tunnis. Paljud organisatsioonid, mis aitavad noorel välismaale õppima asuda, on toonud suureks
Küsimusele punkarite alkoholitarbimise kohta vastasid intervjueeritavad erinevalt. Kõige levinumaks seisukohaks on, et alkohol andis punkaritele juurde julgust ning samuti viisi, kuidas endast lahedamat muljet luua, näiteks Janek Naan usub, et punkarite alkoholilembuse põhjuseks on just soov ennast teistele mässulise ja bravuurikana näidata.125 Allan Vainola sõnab, et tema meelest oli alkoholitarbimise põhjuseks tollase ühiskonna masendavus ning jälkus, nentides, et purjus peaga oli seda lihtsam taluda. Samas peab ta alkoholitarbimist üheks pungi mõttetuimaks ja halvimaks iseloomustavaks jooneks.126 Merca hinnangul oli alkohol vabastaja ning tekitas revolutsionääri tunde, kirjeldades, kuidas punkarite joomapidudel sai üldtuntuks nn „kolmanda päeva fenomen“, mis seisnes kolmandal järjestikkusel joomispäeval äkki tekkivas maailmatunnetuse muutumises, mil kõik hakkab täiesti teistsugune tunduma. Ta lisas, et kolmandatel päevadel tekkinud
annaabi.ee 
