Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nendestki" - 5 õppematerjali

Valküürid
16
ppt

Valküürid

augustil 1947 Rio de Janeiros) on brasiilia kirjanik.  1986 läbis Coelho palverännaku Santiago de Compostelasse. See osutus tema elu pöördepunktiks ja teda rabas hingeline ärkamine. Sellest ajast ongi ta kirjanik.  Ta on avaldanud kolmkümmend raamatut. Kolm neist on autobiograafilised (autobiograafia on isiku elulookirjeldus, mille on kirja pannud see isik ise) , aga enamik on ilukirjanduslikud, kuigi enamikul nendestki on juured kirjaniku isiklikes läbielamistes.  Tema teoseid on tõlgitud 2012. aasta seisuga 71 keelde ja neid on müüdud üle 115 miljoni eksemplari.  Ta on kõigi aegade suurima müügieduga Brasiilia kirjanik ja suurima müügieduga portugali keeles kirjutav kirjanik. Paulo Coelho Minu arvamus  Minu arvates on see raamat väga teistsugune ja omapärane, see on sügav ja kohati raskesti mõistetav. Kui loost välja jätta suur jumalasse

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
Kultuuriajalugu-muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad
6
doc

Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad

küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit ­ pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud. Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
39 allalaadimist
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele
10
doc

Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele

jõuda. (Neivelt, 2009) Et noor tööjõud meie riigist nii kergekäeliselt ei lahkuks, tuleks ilmselt luua rohkem ettevõtteid, kus saavad töötada ka lihttöölised ja arvestatava palga eest. Haridussüsteemis tuleks samuti rohkem reklaamida ja väärtustada kutsealasid, et noored valiksid elukutseteks võimalikult erinevaid alasid. Me kõik ei saa loota töötamist ainult juristide ja ärimeestena. Seda enam, et nendestki paljud ei saa soovitud ametipostile ning töötavad lõpuks ikkagi mõnel kohal, milleks nende haridisustase võiks ka väiksem olla. Seega on meil selle tulemusena koolitatud välja valed inimesed valedele ametikohtadele. Võimalik lahendus väljarännanud kohaliku tööjõu asendamiseks oleks ka võõrtööjõu sissetoomine, kuid ilmselgelt tooks see endaga kaasa tugevaid sotsiaalseid lõhesid ja probleeme kohalike elanike turvatundega ning võimalik, et aja möödudes paneks küsimuse

Ökoloogia → Ökoloogia
219 allalaadimist
EESTI PEREKONNANIMED
13
docx

EESTI PEREKONNANIMED

Schneider(Must 2000: 57). Aastatel 1853­1913 toimuski kõige rohkem eestikeelsete nimede saksastamisi. Mõnikord lepiti vana nime täieliku või osalise tõlkimisega, samuti vahetati välja palju loomanimelisi perekonnanimesid(Must 2000:58). 4.Nimede korrastamine ja nimede eestistamise kampaania Eesti Vabariigi sündides selgus, justkui oleks põlisrahvast ainult 60 %, sest vaid niipalju eestlasi kandis eestikeelset perekonnanime, nendestki suur osa kõlbamatuid, kas roppe või muidu inetukõlalisi(Henno 2003: 35). Suureks probleemiks oli veel ka see, et palju kasutati veel vana tradistioonilist kirjaviisi, nii ei olnud haruldane, et ühe ja sama isiku nime võidi kirjutada kolmel või neljal eri moel. Vastu võeti rida seadusi olukorra parandamiseks. 1922. aastal anti perekonannimed Petserimaa ja Eesti- Ingeri elanikele, kel need seni puudusid. 1927.aastal valmisid reeglid

Pedagoogika → Eripedagoogika
29 allalaadimist
Artur Alliksaar
37
rtf

Artur Alliksaar

Päevad on nagu lülid kaledalt kõlisevas orjaketis või siis nagu mündid kõledalt kolisevas kerjakotis. Päevad eitavad tuska, mida ainult õhtud võivad peletada. Päevad varjavad saladusi, mida ainult õhtud söandavad seletada. Päevad on täis tuhmust, mida ainult õhtud oskavad heletada. Alandused ja juhmused ja julmused teisenevad ja vahelduvad ja nende alt tõuseme ikka ja igavesti jälle mina ja sina ja mõned nendestki ja meid ühendab ülemeelik naer ja meeleheitenaer ja meeletult igatsev õhtuarmastus ja ülemeeleline hommiku-usk. Päevad jätavad tõotused õhtute täita. Päevad tõukavad naudingud õhtute läita. Õhtud suudavad tõestada rohkem, kui päevad suudavad väita. Näita mulle oma lemmikõhtut, ja ma ütlen, kes sa olid, kes sa oled ja kes sa võinuksid olla. Armas, ma olen kinkinud sulle õhtuid täis kollaseid õietolmukaskaade.

Kirjandus → Poeetika
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun