Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 2
Bocuse perekonnas on antud restaurateur'i ja koka elukutset isalt pojale edasi alates aastast 1765. Värvikas isiksus, tuntud kogu maailmas. · Uus köök, hea kvaliteediga toit · Värskes toiduained · Juurvili ál dente · Toitude nautimine restoranis · Kastmed rasva, jahu, hapukooreta · Individuaalne kultuur, kõrgklassi toit Retseptid 19.saj lõpust ja 20.saj algusest: · Karrukäppad pradida Kui need käppad on puhtaks pestud, kedetaks nemmad nattuke solaga õige pehmeks, kastetaks neid sullatud woi sisse, puistatakse neile nattuke sola ja pantaks nad ühhe rösti peale ülle süetulle. Saggeda ümberpörmisse ja üllekallamissega praetaks neid pruniks ja hästi õrnaks, puistataks nende ülle riiwleiba, pantaks zitronisiiwid ja kaprid peale, ja antaks nemmad pallawalt lauale. Antakse se soost Nr. 514 seest senna jurde. Lyda Panck. Kassulinne kögi- ja majapiddamisse ramat. 1864. · Vaesed rüütlid
6. Õuna Seemned. Weike Marri olli ühhe Ouna sönud, ja tahtis ka need kuus seemne üwwad mis seäl sees ollid, nahka panna. Siis tulli temma wannem wend Jaak kolist, ja ütles temmale: ,,Kui sinna teaksid, öeke, mis minna tean, ei sa söeks mitte need ouna seemned." Marri. Mis sa siis kül tead? Jaak. Meie kolmeister ütleb,: ,,Kui keweadel ouna seemned mahha; siis woib igga ühhest seemne üwwast, aegamöda üks puu kaswada, kes maggusad ounad kannab." Siis läksid nemmad kahhekeste kapsta aeda, ja külwasid need seemneüwwad ühte nurka mahha. Ei läinud monda asta möda, siis ollid neist illosad puud kaswanud Jaak olli sel wahheajal moisa aednikkult öppinud, et ouna puud igga kolme asta tagant peawad ümberistutatud sama, kui neist aegsaste ouna tahhetakse, sedda teggi temma, ja aegamöda hakkasid temma puud illosad ouno kandma: said nemmad ommast kuest pudest, suurt hulka ouno.
Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Algul kodu kirikus ja hiljem mujal. Juunikuus 1866. a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen ,,Eesti Postimehes" Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused". Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne. Siit jõuameggi Jüri kihelkonna jaoks kahe tähtdaatiumini: Rae valla moodustamiseni 23
Moisnikud ütlevad ehnast keikist oigustest lahti mis siit saadik Tallopoegade päris-ollemise ja päris-allaheitmise peäl raiatud olnud, neid märamissi möda, mis sellesinnatse-Kässo-Ramatusse Tallorahwa seäduse pärast on ülespandud; ommeti seda ennestele piddades, et Ma ja Pohhi Moisnikkute pärris-ommaks jääb kui ennegi, seddavisi, et neid Tallopoegadel, kes pärris-allama põlvest lahti antud, eddespidi Moisavanemattega muud tegemist ei olle, kui agga seddamöda, kuidas nemmad teine teisega vastastikko kaupa ehk kontrakti on teinud, ja mis kässoõpetust möda tuleb ärraarvata.“ Talupojad eeldasid, et vabastamine tähendab nende jaoks maaomanikeks saamist. Kuigi talurahvas vabastati pärisorjusest, tunnistati kogu maa mõisnikkude piiramatuks eraomandiks, mida omanik võis kasutada täiesti vabalt enda äranägemise järgi. Sellega kaotas talupoeg oma senise päritava maakasutusõiguse.34 Alates 1816. aastast kaotas talurahvas kõik oma õigused
annaabi.ee 
