horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3 Põldu on kasutatud nii kartulipõlluna (aastal 2005-2007) ning juba varasemal ajal oli selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud elektrikarjusega, et loomad põllule ei pääseks. Mullaelustik on suhteliselt rikkalik. Mullas on palju vihmausse, mardikaid ning nematoode. Põllule on viidud ka sõnnikut, et saak rikkalikum oleks. 3. Inimasutus Vaatlusaluses piirkonnas on inimasutus väga hõre. Piirkonda jäävad vaid üks maja, loomalaut , heinaküün, viljakuivati ning puukuur (vt joonis 2). 4. Kultuuriliselt huvitavad objektid Vaatlusaluses piirkonnas ei leidu kultuuriliselt huvitavaid objekte. 5. Piirkonna elustiku peamised probleemid Piirkonna elustikus ei esine probleeme. Kasutatud kirjandus: Kukk, T., 2002. Pärnumaa loodus. Tartu. Valk, U
kuid nad võtavad vermikompostimisest sellegipoolest osa ja satuvad sinna peamiselt jäätmete lisamisega. Sageli mängivad nad ka olulist rolli jäätmete lagundamisel. Enamik vermikomposteerimise süsteeme kujutavad endast keerulisi toiduahelaid, kus on esindatud primaarsed (esmased), sekundaarsed (teisesed) ja tertsiaarsed (kolmandased) tarbijad. Esmasedtarbijad, kes tarbivad vahetult orgaanilistmaterjali on: bakterid, seened, aktinomütseedid ehk kiirikbakterid. Nende hulka võib lugeda ka nematoode, algloomasid, vihmausse, lestasid ja kärbseid, kui nad lagundavadotse orgaanilist materjali. Teise astme moodustavad organismid, kes toituvad primaarsetest tarbijatest või nende jäänustest, näiteks: hooghännalised ja pihumardiklased. Tertsiaarsed tarbijad ehk kiskjad toituvad primaarsetest või sekundaarsetest tarbijatest, kelleks võivad olla röövmardiklased, sajajalgsed või hiired, kes vermikomposti satuvad mööda minnes. Peamised saadused
Raps tugevad sammasjuured, mis on väga tundlikud mulla tihenemisele; tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas Rüps külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Valge sinep kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite ja seente elutegevust mullas. Tatar hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvu ja tugeva juurega Saialill tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks Päevalill kobestab sügavalt mulda (juured 1.5-2 m). Vajab palju vett. Enne hernest ja kartulit. Peale maasikat ja kapsast.. Mitte enne kurki, paprikat, salatit ja sellerit. Kogub mullast raskmetalle. Tagetes vähendab nematoode. Köögiviljade ja rooside vahele. Vähendab nn rooside väsimust. Kõrreliste heintaimede juured lagunevad 3-4 aastat; ka lutserni peajuur laguneb aeglaselt Liblikõielised ja haljasväetiskultuurid
Harilik keerispea Peajur paljude külgjuurtega, enamik kuni 15 cm kihis. Surub umbrohte Phacelia tanacetifolia hästi alla. Hea toitainete püüdja. Ei kanna haigusi edasi. Järelkultuurina hea oale ja hernele (nende haiguste tõrjeks) Tatar Hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvuga. Tugeva juurega. Fagopyrum esculentum Saialill Tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks. Calendula officinalis Päevalill Kobestab sügavalt mulda (juured kuni 1,5-2 m). Vajab paju vett. Helianthus annuus Enne hernest, kartulit. Peale maasikat ja kapsast. Mitte enne kurki, paprikat, salatit, sellerit. Kogub mullast raskemetalle. Tagetes Vähendab nematoode. Köögivilja ja rooside vahele. Vähendab rooside nn Tagetes sp. väsimust
Sügisesed proovid ajavahemikul 03. 09. 22. 10. 2003 a. ja kevadised proovid ajavahemikus 12. 02. 26. 04. 2004 a. Kalad môôdeti ja hinnati nende üldist seisukorda. Vanus määrati hiljem otoliitide järgi Mereinstituudis MSc Tenno Drevsi poolt. Uurimisel vaadati järgnevaid organeid: nahk ja uimed, lôpused, silmad, kehaôôs, maks, neerud ja seedekulgla. Parasiite uuriti ja määrati binokulaarse mikroskoobiga kolmel eri suurendusel: 16X-4X, 16X-10X ja 16X-40X. Nematoode töödeldi enne uurimist vajaduse korral glütseriiniga. Parasiidid fikseeriti 70%-lises etanoolis. 11 2.2. Uurimisala Proovid vôeti neljas etapis, Hiiumaa pôhjaosa rannikumere kahes erinevas piironnas (joonis 1). Nendeks olid Suuresadama ümbruse rannikumere (ala I) ja Kôrgessaare sadama ümbruse rannikumeri (ala II). Soolsus nendes piirkondades sügavusel 0-40 meetrit on ligikaudu 6,5 7 (Helcom, 1994; ref. Elken, et al. 1994).
annaabi.ee 
