informeerimiseks aksutatakse informeerivaid dokumente, tihti ei saavutata arusaamist. Parima suhtlemise võtmeks on tundlikkus inimeste vajaduste suhtes ja vaba dialoog alluvatega. Eeltingimused: Juht peab saavutama alluvapoolse positiivse suhtumise, peab olema hästiinformeeritud, on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist, tuleb saavutada usaldussuhe edastaja ja vastuvõtja vahel. Alluvad vajavad neljasugust infot: 1) tööjuhendid annavad ülevaate töökeskkonnast või – ülesandest 2) tagasiside pakub suurt huvi, annab hinnangu tehtust 3) teated, uudised 4) sotsiaalne toetus on ka alluva poolt vajatav tagasiside (iga inimene tahab tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse) Alt-üles – Probleemid: 1) info aeglus, viivitamine 2)info filtreerumine 3)minnakse mööda vaheastmete juhtidest – infolühis 4)alluvatel vajadus saada vastus 5)info moonutamine
Juhil oleks kasulikum olla inimkesksem, siiram. Parima suhtlemise võtmeks on tundlikkus inimeste vajaduste suhtes ja vaba dialoog oma alluvatega. Alluvate informeerimine peab olema korralikult ette valmistatud. Vahel tegutsevad juhid põhimõttel: "Mida rohkem informatsiooni, seda parem!". Selle tulemuseks on infoliig- alluv saab rohkem infot, kui ta vajab ja suudab kasutada. Tähtis on informatsiooni kvaliteet ja sellest arusaamine, mitte suurem kogus. Alluvad vajavad tavaliselt neljasugust informatsiooni: Tööjuhendid, tagasiside ülesande täitmisest, teated uudised, sotsiaalne toetus (alluvate poolt vajatav tagasiside). Alt-üles informeerimine suhtlemine toimub alluvatelt juhile. Kui kahepoolne suhtlemine katkeb halva tagasiside tõttu, kaotab juht ülevaate alluvate vajadustest ja tal jääb otsuste vastuvõtmiseks informatsiooni vajaka. Selle tulemusena halveneb tööülesannete täitmine ja väheneb töötajate sotsiaalne toetus. Juht peab
suhtlemine on oluline osa tema tööst. 2. Juht peab olema hästi informeeritud, otsima alluvaid huvitavat informatsiooni ja varustama neid sellega, et ka nemad tunneksid end informeerituna. 3. juhil on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist. 4. tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Vastasel juhul alluv ei kuula või ei usu sõnumit. Alluvad vajavad tavaliselt neljasugust informatsiooni. 1. Tööjuhendid annavad ülevaate töökeskkonnast või tööülesannetest. Eriti vajalikud on need uute töötajate puhul, sest nende kõrged ootused võivad kergesti sattuda vastuollu tegelikkusega, mille tagajärjeks on rahulolematus. Tööjuhendi kasutamisel vähene uute töötajate puhul tööjõuvoolavus. 2. Tagasiside ülesande täitmisest pakub alluvatele väga suurt huvi, sest see · Annab hinnangu tehtust,
(Üksvärav, 2004) 1 Igal organisatsioonil on vähemalt 4 põhilist koostisosa: inimesed, eesmärk ja sellest tulenevad tegevused, siseehitus ning varad (ainelised, rahalised, mittemateriaalsed varad). Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osi. Igal organisatsioonil on oma iseloom. See on suhtumiste ja väärtuste kogum. Iseloom määrab ära suhtumise nii sise- kui väliskeskkonda. Eristatakse neljasugust organisatsiooni iseloomu: Võimule suunatud organisatsioon püüab valitseda oma ümbruse üle ja võita igasuguse vastuseisu. Rollile suunatud organisatsiooni taotlus on olla nii otstarbekas ja korralik kui võimalik. Ülesandele suunatud organisatsioon peab kõige tähtsamaks mingi eesmärgi saavutamist. Inimesele suunatud organisatsioon teenib eeskätt liikmete huve ja arvestab nende vajadusi.
annaabi.ee 
