AUTO AUDI Elis Uiboupin AUDI sai alguse 1910.aastal asutas August Horch 4 rõngast Lamborghini, SEAT emafirma Volkswagen AG Audi = hark Esimene Audi Audi Typ C, 19121914. võidusõit 2.6 liitrise neljasilindrilise mootoriga Hüüdnimega "Alpensieger" Mudelid Endised Praegused Audi 50 Audi A3 Audi 60 Audi A4 Audi 80 Audi A5 Audi 100 Audi A6 Audi Quattro coupe Audi A8 Audi V8
Häälekas vabalthingav 3,2-liitrisel V6 mootoril on juba 184 kW (250 hj), mis lubab autol kiirendada 5,7 sek/100 km/h-ni. Lõppkiirus on V6 mootori puhul elektrooniliselt piiratud (250 km/h). Mõlema mootoriversiooni puhul on valikus lisaks kuuekäigulisele manuaalkäigukastile ka sportlik S-tronic-käigukast. Viimase puhul saab juht soovi korral käike käsitsi vahetada kui soovib ning teha seda lisaks käigukangile ka roolil paiknevate lülitusklahvide abil. Neljasilindrilise mootori korral on auto esiveoga, 3.2 V6 mootori võimsus jaotatakse mõlema silla vahel pideva neliveosüsteemi quattro abil - sportkupeede klassis on tegu eksklusiivse tehnoloogiaga. Keretüübid. Uus Audi TT, nagu eelkäijagi, on saadaval 2+2 istmelise kupeena. Rodster jõuab turule mõnevõrra hiljem. Kergesti ligipääsetava, suure luugiga pagasiruumi põhimaht on 290 liitrit. Seda saab suurendada 700 liitrini tagaistmete seljatugede allaklappimise teel. Mugavad sportistmed pakuvad
tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda poolt asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil-Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli aga seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks, ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama mis Horch saksa keeles. Esimene mudel Audi esimeseks mudelik oli 2.6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk, millele järgnesid juba suuremate mootoritega autod. Audi mudelid esinesid edukalt ka võidusõitudel. Audi Typ C, hüüdnimega "Alpensieger" (saksa k. Alpide vallutaja), saavutas mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 19121914. 1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. 1931. aastal toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. Auto oli väike
aastal üle Ingolstadti, kus see asub tänaseni. Ingolstadtis hakati DKW nime all uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni auto oli kaubik F 89 L. 1950. alguseks oli Auto Union Saksamaa suurim mootorsõidukitootja. 1950. tootis firma 24 000 mootorratast ja 6800 kaubikut. Umbes samal ajal toodi turule ka väga populaarne motoroller NSU Lambretta. 1. jaanuaril 1958 ostis Daimler-Benz 88% Auto Unioni aktsiatest. Just Daimler-Benz'i eestvedamisel loodi uus neljasilindrilise neljataktilise mootoriga sõiduauto, mille abil sündis uuesti ka kaubamärk Audi. Selle masina (tuntud kui Audi 72) tootmine algas 1965. aastal. Selle firma omandisse jäi Auto Union aastani 1964. Selle ajajärgu populaarseim mudel oli 1958 aastal esitletud DKW Junior. 1964 ostis Volkswagen 50,3% Auto Unionist ning ülejäänud 1966. aastal. 1968. aasta novembris esitleti uut mudelit: Audi 100, ning samaaegselt avati ka uus tehasehoone. Järgnesid Audi 80 1972. aastal ja Audi 50 1974. aastal.
1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda poolt asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil - Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks, ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama, mis Horch saksa keeles. Audi esimeseks mudeliks oli 2.6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk. Audi mudelid esinesid edukalt ka võidusõitudel. Audi Typ C, hüüdnimega "Alpensieger" (saksa k. Alpide vallutaja), saavutas mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 19121914. 1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. Kolm aastat hiljem toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. Auto oli väike ja mootorrattamootoriga, ning sellest kujunes sõjaeelse Saksamaa populaarseim auto.
pärast. 18. Miks kasutatakse gaasijaotusmehhanismi ajami (keti või hammasrihma) puhul pingutit justveetaval poolel? 19. Milleks kasutatakse ajamiketi juures (mõningatel juhtudel ka ajamirihma puhul) keti (rihma) taldu? vibratsiooni vältimiseks et rihm ära ei huppaks. Hoiab stabiilsena. Väljalaskesüsteem: 1. Mille poolest erineb väljalaskesüsteem kõige rohkem sisselaskesüsteemist? Välja peab taluma suuri temp sisselase ei pea. Metall/plastik. 2. Selgitage erinevust neljasilindrilise mootori väljalaskekolletori ühendusskeemi 4-1 ja 4-2-1 vahel! 4-1 puhul 4 primaar toru ühendatakse kokku sekundaartoruks, 4-2-1 puhul koosneb primaartoru kahest paarist torudest mis ühenduvad kokku üheks. (Pildil asi selgem…) 3. Kui suur on heitgaaside maksimaalne temperatuur väljalaskesüsteemis (suurusjärk)? 680u 4. Milline mootori parameeter mõjutab heitgaaside temperatuuri kõige rohkem? Mootori koormus ja pöörded 5
· Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esinesid edukalt ka võidusõitudel. · Audi Typ C, hüüdnimega ,,Alpensieger"(saksa k. Alpide vallutaja),saavtus mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 1912-1914. · 1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. · 1931. aastal toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. · Auto oli väike mootorrattamootoriga, ning sellest kujunes sõjaeelse Saksamaa populaarseim auto
t. asetsema ühes tasapinnas. Esimese ja neljanda silindri vändakaelad on suunatud väntvõlli teljest ühele poole, teise ja kolmanda silindri vändakaelad aga vastassuunas. Väntvõlli selline kuju kindlustab töökäikude ühtlase vaheldumise silindrites ning mootori rahuldava tasakaalustatuse, sest kõik kolvid jõuavad piirasenditesse üheaegselt. Samanimeliste taktide vaheldumise järjestust mootori erinevates silindrites nimetatakse mootori tööjärjekorraks. Neljasilindrilise neljataktilise mootorite tööjärjekord võib olla 1-3-4-2 või 1-2-4-3. Mootori tööjärjekorra valimisel püüavad konstruktorid jaotada koormust väntvõlli vända- ja võllikaeltele võimalikult ühtlaselt. Suurimad koormused tekivad väntvõlli kaeltele hetkel, mil silindrites toimuvad töötaktid. Vaatleme töötaktide vaheldumist. Kui näiteks töötakt toimub väntvõlli esimese poolpöörde jooksul esimeses silindris ja teise poolpöörde jooksul kolmandas silindris, siis
loodud kesklassi pereautole. Antud mootori suurim tehnoloogiline erinevus varasema põlvkonnaga on i-VTEC kasutamine. Kui Honda varasemate põlvkonna mootoritel oli varieeritav klapi juhtmehhanism, mis kandis nime VTEC, siis uuem i-VTEC puhul on lisaks varieeritava klapi juhtmehhanismile ka nukkvõlli regulaator, millega saab muuta sisselaske nukkvõlli asendit väntvõlli suhtes. Tegemist senini Honda kõige suurema kubatuuriga reas neljasilindrilise mootoriga.[2] K24A3 mootori põhi parameetrid[2]: töömaht 2,354 cm3, silindri läbimõõt 87mm, kolvi käik 99 mm, surveaste 10,5:1, maksimaalne võimsus 189hp (140kW) @6800 p/min, maksimaalne väändemoment 223 Nm @4500 p/min, VTEC rakendumine 6000 p/min,
annaabi.ee 
