püüdlevat. Kere. Alumiiniumist ja terasest koosnev kere on konstrueeritud Audi poolt väljatöötatud ASF (Audi Space Frame) tehnoloogiast lähtuvalt. 69% auto kerest on valmistatud alumiiniumist. Ülejäänud 31% kerekomponentidest on terasest ning asuvad auto tagaosas, tagades nii teljekoormuse tasakaalustatud jaotumise. Parema teelpüsivuse kindlustamiseks avaneb kiiruse 120 km/h saavutamisel automaatselt tagaluugis asuv spoiler. Mootor. Mootorivalikus on kaks võimsat bensiinimootorit ? neljasilindriline otsesissepritsega turbomootor (2.0T FSI) arendab 147 kW (200 hj), mis lennutab Audi TT paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni kõigest 6,4 sekundiga, tippkiirus on 240 km/h. Häälekas vabalthingav 3,2-liitrisel V6 mootoril on juba 184 kW (250 hj), mis lubab autol kiirendada 5,7 sek/100 km/h-ni. Lõppkiirus on V6 mootori puhul elektrooniliselt piiratud (250 km/h). Mõlema mootoriversiooni puhul on valikus lisaks kuuekäigulisele manuaalkäigukastile ka sportlik S-tronic-käigukast
Veel fakte · Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. · Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal · Täna on kõige tavalisem, argisem ja levinum jõuallikas neljasilindriline bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, sellest pakutakse suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist. · Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910. a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli Packard Twin-Six juba V12 mootoriga ning
Aastal Birminghamis. Auto ehitajaks oli Frederick William Lanchester, kelle nimel on ka ketaspiduri ja elektrilise starteri patent. 2. Veterani ajastu Esimesed autode tootjad oli Karl Benz 1888. Aastal Saksamaal ja tema loal ka Emile Roger Prantsusmaal. 1900. Aastaks oli autode masstootmine hoo sisse saanud nii Prantsusmaal kui ka USA-s. Esimene firma, mis loodi autode tootmiseks oli Panhard et Levassor Prantsusmaal, nende loodud oli ka esimene neljasilindriline mootor. Kahe aasta pärast, 1891. Aastal, järgnes neile ka Peugeot. 20. Sajandi alguseks oli Prantsusmaa autotoodang ligi pool maailma kogutoodangust, kui seal toodeti aastas üle 30 tuhande auto. Ameerikas olid esimesteks Duryea Motor Wagon Company, loodud aastal 1893 ja Olds Motor Vehicle Company. Aasta jooksul alustasid tootmist ka Cadillac, Winton ja Ford. Auru-, elektri- ja sissepõlemismootorid jätkasid konkureerimist, aga 1910-tel aastatel jäi domineerima sisspõlemismootor
Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. Sele 14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver) Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal, seisab Autolehes. 13 Täna on kõige tavalisem, argisem ja levinum jõuallikas neljasilindriline bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, sellest pakutakse suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist. Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910. a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli
mootori surveastet: V-mootorite puuduseks võib lugeda nende suurt laiust ning keerukamat konstruktsiooni. Kodumaistele autodele paigaldatakse neljasilindrilisi, kuuesilindrilisi ja kaheksasilindrilisi mootoreid. Mitmesilindrilised mootorid tehakse harilikult V-kujulistena, silindritevahelise nurgaga 60, 75 või 90 kraadi. 12 REASMOOTORID Neljasilindriline mootor. Mitmesilindrilise mootori ühtlane töötamine on tagatud sel juhul, kui töötaktid silindrites järgnevad üksteisele väntvõlli võrdsete pöördenurkade tagant. Neljataktilises mootoris toimub töötsükkel väntvõlli kahe pöörde jooksul, millele vastab võlli pöördenurk 720 kraadi. Et leida väntvõlli pöördenurgad, mille tagant silindrites toimuvad samanimelised taktid tuleb 720 kraadi jagada mootori silindrite arvuga. Neljasilindrilises mootoris toimuvad
annaabi.ee 
