kõrgaadliks ja alamaadliks. III laboratores - kuulusid esialgu põhilised tootjad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam-vähem sama. Privileege neil ei olnud, küll aga kohustused. Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad. 7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö. MÕISTED: skraa - tsunfi põhikiri, kus olid kirjas alluvussuhted oldermann - oli mõnede organisatsioonide esimees tsunftijänes - käsitööline, kes ei kuulunud tsunftiühingutesse koge - ühe- või kahemastiline purjelaev Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete
Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia – paavst, kardinalid, piiskopid ja mungad. Aadliseisus- teine seisus. Aadel kujunes koos feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast. 10.-11- sajandil kujunes aadlike seas hierarhia – aadel jagunes nüüd kõrgaadliks ja alamaadliks. Kolmas seisus – need kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhiliselt tootjad, talupojad. Kolmandal seisusel privilege, eeliseid ei olnud, olid vaid kohustused. 12.-13. Sajandil, linnade kasvades kujunes neljaseisuseline mudel: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud, talupojad. Kuid 4-seisuseline mudel ei saanud üldiseks kogu Euroopas. Näiteks Prantsusmaal kahte viimast ei eristatudki, kolmas seisus hõlmas vaid kodanluse ülemkihti, selle rikkamat ja haritumat osa. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu- liikumine seisuste vahel oli väike. Poeg päris isa ameti, tiitli ja seisuse. Igal seisusel oli teistest erinev elulaad, haridus ja kasvatus
vaimuliku kui ka aadlike seisuse sees oli oma hierarhia. Vaimulikud: kõrgeim paavst, madalaim kohalik kihelkonna preester. Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle Euroopa oli üldiselt sama. Kui tekkisid linnad, siis mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid,
Nii vaimuliku kui ka aadlike seisuse sees oli oma hierarhia. Vaimulikud: kõrgeim paavst, madalaim kohalik kihelkonna preester. Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle eruoopa oli üldiselt sama. Kui tekkisid linnad, siis mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 14. FEODAALEKSPANSIOON
annaabi.ee 
