Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. LINNAELANIKU PEATOIDUS. LEIB, LIHA, KALA Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha
Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. Soolale järgnes teisena imporditavusest oli heeringas ning Liivimaale transporditi ka kuivatatud turska. Heeringas oli üheks nõutavamaks lihtrahva peolaual. 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD
............................................................................7 aedtill...........................................................................................................................................8 Vürtsideks nimetatakse aromaatselt mahedaid ja teravaid naturaalseid lisanditeta taimi, mida saadakse enamasti troopilist päritolu taimede osadest. Oluliste vürtsitaimede, nagu pipar, ingver, vürtsnelkide, muskaatpähkli ja kaneeli kodumaaks on Aasia troopikavöötmed. Nelgipipar, tsiili ja vanill pärinevad Kesk- ja Lõuna- Ameerikast. Vahemere regioon, Väike- Aasia ja Idamaad annavad aromaatseid taimi, nagu koriander, lambalääts, apteegitill, moon, safran ja sinep..............................................................................................................................8 Erinevad vürtsid aitavad parandada inimeste tervist näiteks Aniis soodustab seedimist, alandab põletikke, leevendab köha, tõstab toonust, parandab meeleolu, pipar soodustab
Valge pipar saadakse sama liaani valminud viljade kuivatamisel, kusjuures eraldatakse viljakest. On aroomikam ja maitse mõnevõrra põletavam, kuna kestaosa pehmendab maitset. Roheline pipar kujutab endast pipraliaani valmimata kuivatatud vilju. Ta on maheda maitsega ja pehme konsistentsiga. Rose pipar ei ole eelmiste sugulane. Korjatakse piprapuult. Suuruse ja värvi poolest meenutab pohli. Maitse on mahe ja lõhn aromaatne. Vürts ehk nelgipipar saadakse nelkpiprapuu poolvalminud viljade kuivatamisel. Viljad on harilikust piprast suuremad, sileda pinnaga ja pruunika värvusega. Maitse on terav, aroom meeldiv-vürtsine, milles on tunda üheaegselt nelki, musta pipart, muskaatpähklit ja kaneeli. Paprika ehk punane pipar on tomatiline köögivili. Maitseainena kasutatakse põhiliselt kibedaid sorte Cayenna (piklik, mõõgakujuline) ja tsilli pipart. Kaunte kuivatamisel ja jahvatamisel saadakse punane põletav-terava maitsega pulber.