lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2. Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab nekut põllumeest veel vaatamas käivad koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. ja oma vanade kohtade juures puude 3. Kui kuldnokk koorekesi pesast välja otsas laulavad, siis ütlevad vanad põllu- viskab, on õige aeg suvivilja külvata. mehed, et sellele järgnevat ilus ja soe sügis. Mõistatusi kuldnokast: 1. Tulen siis, kui kevad käes, 2
ehk C -1 = B -1 · A-1 . Viimast oligi vaja näidata. Kui maatriksil A leidub pöördmaatriks, siis saab selle leida Gauss'i- Jordan'i meetodiga, teisendades maatriksi A ühikmaatriksiks I ja ühik- maatriksi pöördmaatriksiks A-1 . (A I) (I A-1 ). Ridade elementaarteisendused. Definitsioon 2.4 Maatriksi A ridade elementaarteisendusteks nimetatakse ülemi- nekut maatriksilt A maatriksile B järgmiste reeglite abil: 1. Maatriksi kahte rida võib omavahel vahetada. 2. Maatriksi rea kõiki elemente võib korrutada nullist erineva arvu- ga. 3. Maatriksi reale võib liita mingi arvuga korrutatud teise rea. 2.2 Maatriksvõrrandite lahendamisest Kui maatriksil A leidub pöördmaatriks A-1 , siis saaksime võrdust A · X = F korrutada (vasakult) pöördmaatriksiga A-1 :
〔説文〕seletab しょう ちゅう kui kirjutise 書 ettelugemist 誦. 讀 ja (籀) on foneetiliselt l¨ahedased, viimane しゅくし t¨ahendab samuti ette lugemist. 読 kehtib k¨askude ja mana 祝詞 lausumise kohta, し 誦 laulude 詩 kohta. 読 t¨ahendas manas˜onade ettelugemist ning seej¨arel mana pa- nekut ohvriannile. 議類 ⇒籀 LUULETUSTE , LAULUDE LUGE - 議類 MIST. ¨ ⇒ 誦 読 M ARGIB VANNETE JA 旧字 ˜ T OOTUSTE LUGEMIST, 誦 AGA ⇒讀 56
ning üldisel kujul Nii võime ka välja arvutada, et malelaua viimasel ruudul peab olema riisitera, mis on umbes 200 miljar- dit tonni riisi. Geomeetrilise jada summa valem Geomeetrilise jada summa valemi leidmiseks on taas kord vaja vaid ühte tähelepa- nekut ja head kannatust sümbolitemölluga. Meenutame, et korrutades suvalise jada liikme arvuga , saame jada järgmise liikme . Seega on jada esimese liikme summa ainult korda erinev summast , mis on sama jada liikme summa alates teisest liikmest. Kuna need jadad erinevad aga ainult kahes liikmes – esimeses neist esineb ja ei
annaabi.ee 
