kompanii arv suurelt vähenenud, siis nad saavad rohkem süüa. Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad. Koos Katczinskyiga läks Paul hanesid varastama, et midagi paremat nahka pista. Hanesid püüdes tuli neil mõningaid sekeldusi, kuid need lahenesid ning nad lasid lasid oma roal hea maitsta. Paul ja ülejäänud kompanii koos nekrutitega läksid rindele. Ühel päeval tehti nende komaniile gaasirünnak. Paljud nekrutid said selles rünnakus surma, sest neil ei olnud kõiki oskusi ega teadmisi. Paul ja mõned tema kaaslased kõnnivad ühe jõe kaldal ja seda tehes näeavd nad teiselpool kallast prantslannasi. Kuna meestel on keelatud ületada jõe, siis teevad nad seda öösel ja lähevad prantslannadele külla. Paul sai sõjaväest puhkuse ja ta läheb tagasi pere juurde. Koju jõudes leiab Paul ema
*halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus *riigiasjade üle otsustas kuningas *seadustekogu, valmis pärast kuninga surma ainuisikuliselt, oma korraldused saatis *muutis langetatud kohtuotsuseid
Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire'i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal. Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa riigi sissetulekust kulutas ta sõjaväele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Friedrich II keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11
· Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium · Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega. · Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise 1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi... · Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt · Friedrich Wilhelm I ,,Mitte targutada"
Friedrich Wilhelm I: Friedrich Wilhelm I (valitses 1713-1740) oli Preisimaa kuningas. Ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kuningas kärpis õukonna kulutusi: kammerhärrad vallandati, lauahõbe saadeti ümbersulatamisele, muusikutest jäid palgale trompetistid. Õukonda asendas n-ö tubakakolleegium, mis istus koos õllekruusi taga. Suurema osa riigi sissetulekust kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväele. Palgasõjavägi asendati nekrutitega. Friedrich Wilhelm I valitsusaja lõpuks oli Preisimaa armees 80 000 meest, mis moodustas 4% elanikkonnast. Ta muutis Preisimaa üheks Euroopa sõjaliselt võimsaimaks riigiks. Kõrvuti armeega arendas Friedrich Wilhelm I välja ka Preisi bürokraatia. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur :
Sm ühendamine oleks võinud toimuda Preisima või Habsburgide Austria ümber Preisimaa hertsogriik kujunes 1525, esimene protestantlik riik Euroopas Alates 17. Saj-st kuulub Preisimaa Brandenburgi kuurvürsti võimu alla Friedrich Wilhelmi ajal (1640- 1688) rajati Berliin, loodi armee, kanalid pr. hugenotid edendasid tööndust Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all Friedrich III oli ihne, merkantelist, tubakakolleegium, palgaarmee asendati nekrutitega (80000), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud Friedrich II Suur (1740- 1786), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside lühendamine, kohtunikul pidi olema juuraharidus, seaduste kodifitseerimine Armee suureneb 200000-ni, õlle propageerimine, soode kuivendamine, kartulikasvatuse edendamine, pärisorjuse kaotamine Habsburgid: VUA-l kuulus Saksa keisrikroon H. Dünastiale
annaabi.ee 
