Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma. Nekrut Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Passiseadus 1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21- aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustsused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõikk millisesse impeeriumi linna või paika.
-------- talurahvaseadus 26. märts Rendilepingud 1804. aasta talurahva seaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamine ning anti mõisnikule võimalus omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Nekrutiandmise 1796 Eestis Nekrutiksminekust olid priid kohustus e. taluperemehed,kooliõpetajad ja kogukonna Verekümnis ametimehed. Uus Liivimaa 1849 Liivimaa Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said talurahvaseadus nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Talude päriseksostmise kord ja
toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Tavaliselt saadeti need külakorda, talust tallu, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti. Talurahva koormised 1868. Kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutianmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. Aastal algse maksumääraga 70 kopikat igalt meeshingelt. 1816 Eestimaal ja 1829 liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Olulisim teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte näidatud ja tähistatud kindle teelõik. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganis. Ülalpidamise. Passikorralduse seadus 19 saj. Esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade
saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. Nekrut- tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima. (Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.) Usuvahetusliikumine-1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu.
annaabi.ee 
