Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit.
Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi võib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine arenenud parasiit
valgud, mis omavad peremeestele sarnast mõju mõne viiruse või mikroparasiidiga, nakatuvad ja kanduvad edasi (hullulehmatõbi), kaitseb immuunsüsteem (imetajatel nii keeruline ja võimas, et võib pöörduda organismi enda vastu reuma, astma) · Obligatoorne e. holoparasiit ei suuda fotosünteesida (koralljuur, raidlill, õis väljaspool, muid organeid pole) · Fakultatiivne e. hemiparasiit suudavad fotosünteesida Nekrotroofsed parasiidid ehk surnutoidulised, põhjustavad üldjuhul peremehe surma ja toituvad temast edasi, paljunemisfaas ongi surnud peremehes (okaspuid nakatavad seened, kes parasiteerivad okastel ja pärast nende surma langevad maapinnale ja talitlevad seal nagu lagundajad, paljunevad, tekitavad okka peale väikese viljakeha). Parasiidi puhas kasvukiirus, parasiidi levikulävi - Mikroparasiidid. R 0 puhas kasvukiirus; keskmiselt ühe isendi poolt
B(beeta) R0=LSB Neist kolmest ühte suudab inimene tänapäeval muuta. S-i saab muuta immuniseerimisega, vaktsineerimisega näiteks. S=R0/LB kui R0=1 siis SCR=1/LB kriitiline piir mitteimmuniseeritud peremeeste tiheduse jaoks. Kriitiline tihedus. pC=1-SCR/S0, S0 on tihedus enne immuniseerimist. Kommensialism (+ 0) Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. St et laguahela organismid sõltuvad sellest, mis neile juurde antakse. Ei mõjuta toiduobjekti populatsiooni tihedust. Nekrotroofsed parasiidid, kombineerivad +- ja +0, elavad parasiidina kuni peremehe surmani ja siis toituvad surnud peremehest(eranditult seened, nt männil ja teistel puudel). Saprotroof juba surnud orgaaniliselt ainest toituvad olendid. Vastutavad selle eest et aineringe säiliks. Immobilisatsioon aine ja energia talletamine organismides, millele peab järgnema dekompositsioon ehk lagundamine, mis aine uuesti mineraliseerib. Ühel m2 parasvöötme metsast võib olla 10 000 000 nematoodi, 100 000
Mullas on laguahel – orgaanilise aine mineralisatsioon, aine dissimilatsioon. Ilma laguahelata puuduks orgaaniline aine. Laguahela produktid: CO2, H2O, muud orgaanilised ained SAPROTROOF – Surnud, orgaanilisest ainest toituja, lagundaja. Ei tee kahju sellele, keda lagundavad. Laguahel on doonorkontrollitud süsteem – nad ei tapa kedagi, ei mõjuta otseselt toiduobjekti tihedust. Ka raisakotkas ei tapa, kuigi eeldused on olemas. Tohutult vähe erandeid: nt nekrotroofsed parasiisis – seened. Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast edasi. HOOGHÄNNALISED – meie kliimas olulised. Mikroobsed lagundajad saavad kasu suurematelt lagundajatelt enne neid – kakandite kohalolu kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi,
annaabi.ee 
