· Noortel ja täiskasvanud küülikutel tekib äkksurm, millele eeneb lühiajaline palavik (40,5oC) ja üksikud kliinilised tunnused · Paljudel juhtudel tekib enne surma depressioon ja närvinähud (erutus, koordinatsioonihäired, opistotoonus -seljalihaste krambiseisund, jäsemete nõrkus). · Üksikjuhtudel esineb enne surma seroosverise nõre ja vahu eritus ninast · Siseorganites esineb hulgaliselt hemorraagiaid ja nekroosikoldeid · KHH puhul on iseloomulik maksa nekroos sagarate portaaltsoonis, mis põhjustab maksa värvumist heledaks · Maksas tekib võrkjas joonis · Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele) · Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas · Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga · Neerud on mustjad
Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang).
seda kiiremini areneb haigus. Eestis esines ulatuslik vikerforellide haigestumine kaheksakümnendate aastate alguses. Algul ilmuvad maksa valkjad, mõnemillimeetrise läbimõõduga ümarad kolded, mis suurenedes omandavad ebakorrapärase kuju ning punase 8 värvuse. Suur kasvaja võib sisaldada nekroosikoldeid ning vedelikuga täidetud põisi. Neil juhtudel on kaladel pugukuju line paksenemine kõhu eesosas. Siirdeid esineb harva. Vikerforellil tekitavad kasvajaid üliväikesed aflatoksiini annused (0,1 µg 1 kg sööda kohta). Kalade lõppe mine maksakasvaja korral ei ole üheaegselt massiline, vaid nad hukkuvad ükshaaval pidevalt. Ravi ei tunta. Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta
Haigestuvad kahesuvised ja vanemad kalad. Haiguse kulg on otseses sõltuvuses vikerforellide söödas olevate õlikookide hulgast: mida rohkem viimaseid on, seda kiiremini areneb haigus. Eestis esines ulatuslik vikerforellide haigestumine kaheksakümnendate aastate alguses. Algul ilmuvad maksa valkjad, mõnemillimeetrise läbimõõduga ümarad kolded, mis suurenedes omandavad ebakorrapärase kuju ning punase värvuse. Suur kasvaja võib sisaldada nekroosikoldeid ning vedelikuga täidetud põisi. Neil juhtudel on kaladel pugukuju line paksenemine kõhu eesosas. Siirdeid esineb harva. Vikerforellil tekitavad kasvajaid üliväikesed aflatoksiini annused (0,1 µg 1 kg sööda kohta). Kalade lõppe mine maksakasvaja korral ei ole üheaegselt massiline, vaid nad hukkuvad ükshaaval pidevalt. Ravi ei tunta. Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta. Ennetamiseks on
annaabi.ee 
