Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934
Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946 Sinilind 1940 Kirjake koju 1935 Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946
Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946 Sinilind 1940 Kirjake koju 1935 Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935
12c Loomingunimekiri Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Narva valss 1944 Aegviidu valss 1945 Saaremaa valss 1949 Viljandi serenaad 1944 Pärnu ballaad 1945 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Saaremaa polka 1947/1948 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Hall sõdurisinel 1943 Eidekene hella 1944 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Tartu marss 1943 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Muinaslugu muusikas 1939 Sinilind 1940 Läbi saju 1948 Ei tea 1939/1946 veel viivuks jää 1934 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Riina 1940
minus küsimust tõstis. Minu jaoks oleks Makar nagu naljanumber, nagu ta on ka oma töökaaslaste jaoks, sest keegi ju ei võta teda tõsiselt, ta üle naerdakse pidevalt. Mu jaoks teeb ta naljanumbriks see, kuidas ta Varvaraga oma kirjades räägib, öeldes asju nagu "...kui ilmusite teie, siis valgustasite kogu minu pimedat elu, nii et minu süda ja minu hing läksid valgeks ja ma omandasin hingerahu..." ja kirjade lõpud "Avaldan teile oma lugupidamist, neiukene, ja jään teie ustavaks", "Teie tõeline sõber". Varvara harva lisab kirjade lõppu midagi muud, kui oma initsiaale, küll aga tervitades kasutab viisakusavaldusi. Erinevalt Makarist need ei tundu mu jaoks naeruväärsena, pigem nagu viisakusena, nagu ta t uleks vastu Makari ülevoolavale austusavaldustele jne, et mitte ebaviisakas olla. Kuigi Makar rõhutab pidevalt seda sõprust, on minu arust tema poolt sõprusest asi kaugel
Lisaks oli tema ülesanne talvel hoida pliidi all koguaeg tuld, et soemüür soojana püsiks. Mänguiga on tähtis loova kujutlusvõime arendamise etapina. Helgi Sallo kartis lapseeas välikemmergut kohutavalt. Ta kartis, et kemmerguaugust ronivad välja ussid, maod või mingid muud niisugused elajad. Alati kui ta sinna läks, hoidis ta ust lahti. Tihtipeale juhtus nii, et seal istudes ning lauldes kuulis ta kuidas hüüti ,,Jõudu neiukene!''. Noorem kooliiga: töökus vs. alaväärsus. Periood, kus hakatakse oma vohaval fantaasial tiibu kärpima ja kuuletutakse ühe rohkem täiskasvanute seatud koolielu distsipliinile. Helgi hakkas käima oma elukohast kaugemal koolis. Selle põhjuseks oli ta ema töökoht, mis asus Helgi koolitee peal ja ema tahtis ilmtingimata teda kord päevas näha. Helgi pidi kooliteel ema töökoha akna alt mööda minema, et ema saaks igakord näha kas laps on ikka korralikult riides.
15. LUGU TAGAAJAJAD. OLEVIPOEG JA LINNAEHITUS. PIIGADE SAATUS. Laulik jätkab pajatusi.Kalevipoeg ei jõudnud veel kuigi kaugele, kui juba sarvik tal kannul oli. Piiga nõiavits muutis maad mereks. Vana Tühi uuris, kas Kalevipoeg piigad põrgust viinud, kas ta kälimehega rammu katsunud ja selle maasse löönud, kas ta vanaeide vangistanud, mõõga varastanud, soovikaabu ja kullakambrist kulla võtnud, aga nõiavitsa mitte. Nõiavitsa võttis neiukene. Kui vanasarvik küsis, kas Kalevipoeg ehk teist korda veel põrgut külastada ei taha, vastas Kalevipoeg, et ehk tõesti tuleb, kui rahast puudus käes on, kullakambrit koristama. Vanatühi tormas nüüd kiiresti koju tagasi. Kalevipoegki vajas puhkust. Sõnumid, mis ta saanud, olid kurjad: sel ajal, kui tema sortsi nõiasõnade väel magas, oli sõda Virus suurt kahju sünnitanud. Kalevipoeg ärkab, sest tunneb märga külje all. Nõianeitsi on talle oja kaela saatnud
annaabi.ee 
