selleks tahtmist ja me otsustasime klassivennaga, et lähme teeme linna tüdrukutega tutvust. Hakkame nendega rääkima, kuid nad ei vasta midagi. Selgub, et nad ei oska eesti keelt. Võtame ette vene keele, jah nad on venelased. Räägime nendega pisut juttu ja tutvume, kuid selgub, et meie vene keel polegi nii hea ja me ei oska väga midagi küsida neilt. Juba hüütakse meid tagasi bussi, et suunduda järgmisesse kohta. Teeme veel viimase pildi neiudega ja lahkume. Vaikselt hakkab kätte jõudma aeg poodi minna, kuna reisi lõpus lubati meile poodide külastamist. Mõned meist ostavad banaane, teised aga nutellat ja saia. Inimesed on erinevad, nagu ka maitsed. Nüüd suundume lõpppeatusesse, Elvasse. Pikal teel on igav. Me otsustame laulma hakata. Võtamegi laulu ülesse ja kohe laulab seda pool bussi. Olemegi jõudnud Elvasse, jäänud on veel viimased naljad rääkida ja vaheaja plaane mõelda
Kohale läksid ainult poisid, kes eksami niikuinii enam-vähem oleksid ära teinud. Peale mitmetunnist ootamist jättis ta eksami ära. Kahekümne viies peatükk Tublimad õpilased, kellel see võimalik oli, reisisid Rootsi. Jaak viis isa automaatse tuhasõela insener Grönholmile. Isa tahtis oma leiutisele Rootsis patenti saada. Kristjan juhastas mõned poisid kodumajanduskooli sööklasse. Seal tutvuti kassapidaja ja kahe köögineiuga. Õhtul kohtuti neiudega Tivoli tänaval. Nad olid lisaks kassapidajale veel ühe köögineiu kaasa võtnud. Mindi neiude korterisse. Poisid jäid ööseks. Hommikul küsis Jaak (kes oli ainsana rootsi keelt õppinud) ühelt vanamehelt teed. Vanamehe jutust tuli välja, et Jaak oli rootsi keele pähe hoopis islandi keelt õppinud ning seetõttu tal reisi vältel tõlgi ametist suurt midagi välja ei tulnudki.Ühes kohvikus kohati ettekandjat, kes kandis oma pluusi külles üheksat lippu, nende hulgas ka Eesti lippu
Ülikoolis akadeemilise testi nõuded eelistavad selgelt poisse. Teadaolevalt on meessool parem ruumiline mõtlemine, kuna vastav ajupoolkera on paremini arenenud. Seetõttu eelistab akadeemiline test noormehi. Ka eelistatakse mehi vestlustel, kus kui neiu ja noormees on võrdsed otsustatakse noormehe kasuks. Paistab, et mehed on nõrgem sugupool ja neid tuleb igal sammul tagant utsitada ja edasi nügida. Ometi on olnud nendel noormeestel neiudega gümnaasiumis täpselt ühesugused võimalused. Sageli on aga noormehed jätnud oma võimalused kasutamata ja teavad, et kui läheb valikuks, valitakse nagunii neid. Neiud samal ajal on aga palju rohkem tööd ja vaeva näinud, korralikult koolis kohustuslikku kirjandust lugenud, jne... Teine selge ebavõrdsuse suund tööturul (peale tippjuhtideks pürgivate naiste) on lastega emade diskrimineerimine. Neil on väga raske tööd leida ja neile
teha. Tema käest peab õppima, mõtles Indrek. Paberist alustega oli halvem lugu, need olid ainult ühelt poolt riidega üle tõmmatud ja suvel soojaga, kui ihu kippus higistama, läksid nad peagi pehmeks ja pudedaks ning võisid krae kaela ümber jätta, ise aga pisut allapoole nihkuda. Jah, seda võisid nad hirmus kergesti teha. Sellepärast juhtuski sagedasti nõnda, et kui kenad pühapäevased poisid samasuguste neiudega läksid linnast välja jalutama, kus vaba voli jooksmiseks ja hullamiseks, siis poisid kõndisid, nagu oleksid nad küünarpuud alla neelanud, kuna aga neiud nende ümber ketast lõid, jooksid ja kilkasid. Asjasse pühendamatu võis sellest vaatemängust sootuks vale arusaamise omandada. Ta võis arvata, et siin on naine see, kes ,,mehkeldab", ning et kenad pühapäevased poisid ei tee midagi muud, kui aga ootavad, millal ja mis nüüd tuleb või lahti läheb