aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest voolab välja allikaid, mis on kaljuseina uuristanud koopaid. Sõdade ajal on neist varjupaika otsitud, samuti on legende koobastest algavatest salakäikudest. Väike-Taevaskoja Emaläte on teadaolevalt Riia linnani välja läinud. Emaläte Teist suuremat koobast nimetatakse Neitsikoopaks. Neitsikoobas Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku - liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Väiksemaid liivakivipaljandeid leidub veel mujalegi Ahja jõe kallastele. Merioone Väga ilus loodus on ka Tilleorus, kust Ahja jõgi läbi voolab.
koht. Plats asub Väikese Taevaskoja vahetus läheduses. · Platsi koordinaadid: X:6445173 Y:679563 B:58o6`39" L: 27o3`49" JALAKÄIJATE SILD I · Lisaks Saesaare tammile on matkarajal kaks jalakäijate silda üle Ahja jõe. Esimene asub Lustioone platsi servas. · Silla koordinaadid: X:6445125 Y:679569 B:58o6`37" L: 27o2`50" VÄIKE TAEVASKODA · 13 m kõrgune ja 190m pikkune liivakivipaljand, milles on 5m kõrgune ja 15m sügavune Neitsikoobas, kus voolab allikas. · Väikese taevaskoja infotahvli koordinaadid: X:6445049 Y:679535 B:58o6`35" L: 27o2`47" JALAKÄIJATE SILD II · Mõlemad jõe ületuseks mõeldud sillad on valmistatud liimpuidust 2001. aastal · Silla koordinaadid: X:6444893 Y:679726 B:58o6`30" L: 27o2`58" SUUR TAEVASKODA · Suur Taevaskoda on 24m kõrgune ja 150m pikkune Devoni liivakivipaljand Ahja jõe kaldal · Suure Taevaskoja
3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1
raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad hetkel veel vähesed. 9 6. Turism Turistid külastavad Põlva valda nii looduslike vaatamisväärsuste tõttu kui ka siin korraldavate vabaõhuürituste pärast. Peamiseks looduslikuks vaatamisväärsuseks on Taevaskoda, millel on Suur- ja Väike Taevaskoda. Põhilisteks turismimagnetiteks on Taevaskojas Neitsikoobas ja varasemalt ka Emalätte koobas (varises kokku 2013. aastal). Uue traditsioonina on peetud Põlvas juba mitu aastat Uue Ajastu Festivali, mis on kujunenud suureks turistimagnetiks, samuti on viimastel aastatel palju rahvast kohale meelitanud uudne üleriigiline tantsutüdrukute võistlus. Usklike inimesi meelitab kohale ka kuulsa legendi poolest tuntud keskaegne Maarja Kirik. Just selle kiriku loomislegendist on tulenenud ka Põlva valla nimi
Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. [http://www.envir
Devoni ladestu · Terrigeenne settimine · Devoni settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti ka Ordoviitssiumi kihtidel · Liivakivid peamiselt · Klaasiliiv (Piusa) ja sulav savi. Telliste valmistamiseks sobivat savi on leitud. · Devoni savisid kasutatud telliste põletamiseks ja Devoni lubjakive ehitusmaterjalina · Oluline osa Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega · Piusa · Koopad tekkinud sufosiooni tulemusena peamiselt Devoni liivakivis. Nt Neitsikoobas Taevaskojas. Kokku umbes 50 koobast ja 150 uuret, 35 looduslikku koobast ülejäänud läbi inimkäe 09.09 Aluspõhja reljeef ja pinnakate Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted (Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit) Nt kivisütt meil ei ole. Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad
annaabi.ee 
