(Pariisi rahukonverents)? Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid. · Soome pidi nõustuma Talvesõja tulemusena loovutatud alade NSVL jäämisega · Poola valdustest jäid Nõukogude Liidule juba varem amnesteeritud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene. · Kuid Poola sai endale Saksamaalt ida pool Oder-Neisset asuvad alad ja lisaks ka osa Preisimaast · Teine osa Preisist tuli sakslastel anda venelastele · Tsehhoslovakkia pidi Nõukoguse Liidule andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai NSVL ühise piiri Ungariga · Rumeenia aladest jäeti NSVL valdusesse juba 1940. aastal amnesteeritud Bessaraabia. · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooniks. 14. Tunda kaarti.
Suurriikide varasemate kokkulepe kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 17.juulist kuni 2. augustini Churchill/Attlee, Stalin, Truman (asepresident). · Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. · Saksamaa pidi loobuma idapool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu
juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. NSV liit oli nõus sõdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale, 9. augustil Nagasakile. 2. september 1945 Jaapan kapituleerus. Teise maailmasõja tagajärjed
Kumbki pool polnud selleni jõudnud. Teine oluline teema oli Saksamaa küsimus. Oli ju kaks erinevat Saksa riiki. Saksa LV kehtis Hallsteini doktriin: Saksa LV on saksa rahva ainus esindaja. Ja nende riikidega, kes on tunnustanud Saksa DV olemasolu, ei suhelda. Tehti üks erand. NSVLga suhteid siiski tunnustati. Et seda probleemi reguleerida, sõlmiti mitu lepingut: 1970 SLV ja NSVL vaheline leping. Samal aastal ka SLV ja Poola vaheline leping. SLV tunnustas Poola läänepiirina Oder Neisset. Ei tahtnud Poola läänepoolseid alasid endale. 1972 SLV ja SDV vaheline leping. Mõlematest sai ÜRO liikmed. Lääne-Berliini probleem: lahendasid USA, NSVL, Prantsusmaa ja Inglismaa. 1971. aastal deklareeriti, et Lääne-Berliin ei ole SLV osa ja on täiesti eraldi seisev poliitiline üksus. Pinge lõdvenduse haripunktiks oli Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. 1973-75, lisaks Euroopa riikidele võtsid osa ka USA ja Kanada. Osa ei võtnud Albaania, Vatikan.
annaabi.ee 
