Mõlemad eeposed tuginevad aga heksameetrile (kr hex kuus, metron mõõt) Kreeka värsis ei kasutatud riimi, see oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide korrapärasele vaheldumisele. Heksameetri aluseks on daktül üks pikk ja kaks lühikest silpi: UU. Näide ,,Iliase" algusest, rõhulised (pikad) silbid on rasvases kirjas, rõhutud (lühikesed) harilikus kirjas (Muistne kirjandus. Õpik keskkoolile): Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks. Taolisi pikki tekste esitati lauldes, lihtsate korduvate meloodiatega. Laulu rütm tulenes teksti rütmist. Tekst oli improvisatsiooniline. Esitaja oli ühtaegu nii tekstilooja-poeet, laulik kui ka pillimees. Homerose eeposed olid välja kasvanud elavast rahvaluulelisest traditsioonist, mõjutasid
Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos kannabki nime Aeneis.) Ahhailaste (kreeklaste) ja troojalaste sõda oli kestnud juba üle üheksa aasta, kui toimusid sündmused, millest jutustab "Ilias", mis koosneb kahekümne neljast laulust. Eepose esimene laul algab sõnadega: Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda5, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks ning röövlindude roaks; nii Zeusi tahtel see sündis sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus!
kümnendast ja viimasest aastast, mõlemal poolel võidelnud kangelastest ning rohketest lahingutest. ESIMENE LAUL sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus! neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste (kreeklaste) soole, Kes jumalaist igiõndsaist riiu siis tekitas selle? hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, Leto ja Zeusi poeg. Viha vürtsile kandes, ta saatis kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks hukkava taudi ahhailaste leeri. Seal murdis see
Poleemika on soodustanud eeposte tekstide uurimist. 30. "Iliase" ja "Odüsseia" poeetika Värsimõõt: kuuejalaline daktüliline heksameeter. Selle mõõdu loojaks olid Ioonia aoidid ja see kujunes eepilisele luulele üldkohustuslikuks. 20 // Eepose teema antakse juba esimeses värsis: Laula nüüd, oh jumalanna, // Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, kui kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks... Värsijalaks võib olla daktül ( ) või spondeus ( ), mis on kestuselt võrdsed, sest antiikse värsiteooria järgi = . Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline (värsijalg seega trohheus v. spondeus, mitte daktül); viimane silp vastavalt kas lühike või pikk; eelviimases värsijalas on langus kahesilbiline
annaabi.ee 
