Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja vereteid mööda andes siirdeid e. metastaase teistesse organitesse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas, luudes, neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või siiskõhuvalu, luuvalu. Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele, isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele. DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle. Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub
köha. Kuna see on suitsetajate puhul tavaline, siis ei tehta sellest pahatihti välja. Teisteks nähtudeks võivad olla ka hingeldus, õhupuudus, valud rindkeres, veriköha ning korduvad ja rasketi ravitavad kopsupõletikud. Vähi arnedes võivad osadel haigetel esineda ka väsimus, hääle kähisemine, kaalulangus, söögiisu puudumine, uimasus, rindkerevalud, veenide esile tulemine kätel ja kaelal, neelamisraskused jne. Kopsuvähi siirded esinevad kõige enam peaajus, maksas, luudes või neerupealises, mille sümptomiteks on peavalu, luuvalu, kõhuvalu või dementsus. Kopsuvähi alaliigid Kopsuvähki jaotatakse vastavalt kasvajat moodustava rakkude tüübi järgi: · Mitte-väikeserakuline kopsuvähk- peamiselt 80% kõikidest kopsukasvajatest, primaarne ravimeetod on kirurgiline eemaldamine. Ka see jaguneb alaliikideks: Adenokartsinoom- see on kõige tavalisem mitte-väikeserakuline kopsuvähi liik, hõlmates umbes 50-60%
Toimub gaasivahetus Peensoole ülesanneteks on toidu peamine seedimine, toitainete imendumine lünfi ja verre ja toidumassi segamine ning edasiliigutamine. Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale on: osmoos 13 Diureesi suurendavad hormoonid produtseeritakse südamekodades, neerupealises (nimeta näärmed ja 2 hormooni sõnadega) atriaalne natriureetiline faktor, kortisool Naise kusiti on ( nimeta pikkus ja mida ta ühendab) 2,5 4 cm ja kusepõit tupeesikuga. Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk veresoonte päsmakeses kahe arteri vahel (päsmakeste arterioolides) (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirõhku vähendavad valkude osmootne rõhk (onkootne rõhk) , kihnuõõne vedeliku rõhk.
tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab kusepõide see päsmakestes vere- ja filtratsioonirõhku - Uriini ühesuunalist liikumist reguleerivad lihaselingud -> kusejuha lõpposa kaudselt – stimuleerib aldosterooni sekretsiooni neerupealises -> kutsub ümbritsev avamisling (kusejuha pikilihaskihist) ja sulgemisling (kusepõie esile Na+ ja vee reabsorptsiooni nefronitorukesest ja suurendab sellega plica interureterica lihaskimbust) tsirkuleeriva vedeliku hulka koos vererõhu tõusuga Tunica serosa - katab kusejuha ainult eestpoolt, mujal on adventitsiaalkest
glükogeeni lammutavate ensüümide aktiivsust, intensiivistub glükoosi kasutamine energeetilistes protsessides. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste A-rakkude hormoon glükagoon stimuleerib glükogeeni lammutamist maksas, tõstes veresuhkru taset, stimuleerib glükoneogeneesi, aktiviseerib adenülaaditsüklaasi ja suurendab cAMP teket. Neerupealisekoore H-d glükokortikoidid stimuleerivad glükoneogeneesi maksas ja vähendavad rakkudes glükoosi kasutamist. Neerupealisesäsi H adrenaliin stimuleerib glükagooni teket ja tõstab vere glükoositaset. Hüpofüüsi eessagara somatroopne e. kasvuhormoon vähendab ka glükogeenivarusid ja intensiivistab glükoosi teket, pidurdab glükoosi vastuvõtmist rakkude poolt, tõstes veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin - ??? ja norepinefriin -??? · Lipiidide ainevahetus,ööpäevane vajadus:
lammutavate ensüümide aktiivsust, intensiivistub glükoosi kasutamine energeetilistes protsessides. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste A-rakkude hormoon glükagoon stimuleerib glükogeeni lammutamist maksas, tõstes veresuhkru taset, stimuleerib glükoneogeneesi, aktiviseerib adenülaaditsüklaasi ja suurendab cAMP teket. Neerupealisekoore H-d glükokortikoidid stimuleerivad glükoneogeneesi maksas ja vähendavad rakkudes glükoosi kasutamist. Neerupealisesäsi H adrenaliin stimuleerib glükagooni teket ja tõstab vere glükoositaset. Hüpofüüsi eessagara somatroopne e. kasvuhormoon vähendab ka glükogeenivarusid ja intensiivistab glükoosi teket, pidurdab glükoosi vastuvõtmist rakkude poolt, tõstes veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin - ??? ja norepinefriin -??? · Lipiidide ainevahetus Lipiidid moodustavad ~10-20% kehakaalust
geene. Y kromosoomi puudumisel toimub areng automaatselt naisliini pidi · Samad suguhormoonid on olemas nii meestel kui naistel, ent ajuti erinevates kontsentratsioonides · Nn meessuguhormoonide ehk androgeenide tüüpilisim esindaja on testosteroon, nn naissuguhormoonide esindajad on östrogeenid (neist tüüpilisim estradiool) & progestiinid (neist tüüpilisim progesteroon). Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes & neerupealises, ent nende tootmist & mõjusid kontrollib hüpotalamus hüpofüüsi kaudu · Seksuaalne erutus & suguiha on nii meestel kui naistel seotud testosterooni kontsentratsiooniga veres · Suguhormoonide kontsentratsioonid on kõrgeimad puberteedieas & vahetult peale seda, seejärel langevad vähehaaval · Soovahetusel soodustavad vastassoo väliste tunnuste arengut vastava suguhormooni suured kontsentratsioonid