Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks
Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tubulusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Henle ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kogumistorude kaudu neerukarikatesse, neeruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi
tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tulubusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Helene ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kooogumistorude kaudu neerukarikatesse, neruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Jukstamedullaarsed nefronid. ??? Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks
ülaosas asuvad kaanetaolised neerupealised. Neerudel on tüüpiline neeru- või oakuju. 83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib neeru sisemusse – neeruvaagnasse, kust lähtub kusejuha (ureeter). Neerukoor sisaldab neerukehakesi ja väikesi looklevaid neerutorukesi. Neerusäsist moodustuvad 10–20 neerupüramiidi. Püramiidides asuvad Henle’i lingud ja kogumistorud. Püramiidide tipud moodustavad papillid, mis suubuvad neerukarikatesse. Neerukarikatest algavad uriini äravooluteed, mis ühinevad neeruvaagnaks. Neeruarter (a. renalis) lähtub mõlemalt poolelt kõhuaordi haruna. Hiiluse juures jaguneb neeruarter lõpparteriteks, nende otstes lõpeb ka neerukude. Neerudes on umbes 30% kehas ringlevast verest. Neerude mikrostruktuur Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis koosneb neerukehakesest ehk päsmakestest (glomerulus) ja neerukanalitest (tubulus). Neerus on ligikaudu miljon neerukehakest, need asuvad
annaabi.ee 
